Vene riikliku telekanali Rossija kontoris oli mitu ruumi, mida kutsuti Putin-TV-ks saateid ja see tegi dokumentaalfilme nii üleriigilisse eetrisse kui ka “peavaataja” Putini jaoks. Kui saatesse juhtus sattuma mingi osa, mis aga Venemaa presidendile ei meeldinud, tuli see täielikult ümber teha, kirjutab Helsingin Sanomat (HS).
Vähemalt kümme aastat nõudis Venemaa presidendiadministratsioon juhtiva telekanali Rossija uudistetoimetuselt uudistesaadete uuesti tegemist, kui neile nende sisu ei meeldinud. Muudetud saateid ei olnud kavas televisioonis näidata. Need tehti eranditult ainult Vladimir Putinile näitamiseks.
Dmitri Skorobutov töötas aastatel 2006–2016 uudistesaate riikliku telekanali Rossijaa uudistesaate “Vesti” vastutava toimetajana. Pärast töölt lahkumist rääkis ta välismaistele väljaannetele kuidas tsensuur Vene meedias toimib ning 2019. aastast on ta selle tõttu pidanud elama Šveitsis, kus sai poliitilse varjupaiga.
“Putin ei vaata muidugi televiisorit. Seetõttu edastas administratsioon talle salvestised riigi tähtsaimate telekanalite peamistest uudistesaadetest,” rääkis Skorobutov HS-le kaugintervjuus.
Telekanali juhtkond kutsus Putinit “peavaatajaks”.
Nii telekanalite juhtkond kui ka presidendiadministratsioon soovisid, et uudised meeldiksid alati “peavaatajale”, rääkis Skorobutov. Seega, kui tegelikus saates oli midagi, mis nende arvates ei pruukinud Putinile meeldida, siis see osa lihtsalt eemaldati. Kui aga midagi peeti tema jaoks oluliseks, lisati see võltsitud saatesse.
“Kord kutsus uudisteteenistuse juht mind enda juurde ja ütles, et saade tuleb ümber kirjutada, sest esimeseks uudiseks peab selles olema reportaaž sellest, et USA More poksija Roy Jones Jr. sai Venemaa kodakondsuse,” meenutab Skorobutov.
Roy Jones Jr. sai Venemaa kodakondsuse Putini isikliku dekreediga 2015. aastal. See juhtus kolm nädalat pärast nende kohtumist okupeeritud Krimmis. Uudist käsitleti laialdaselt kõigis Venemaa meediaväljaannetes.
Skorobutovi sõnul otsustas selle üle, mida tohib ja mida ei tohi Putinile näidata, presidendiadministratsiooni esimene asejuht Aleksei Gromov. Oma käsud edastas ta VGTRK meediakontserni juhile Oleg Dobrodejevile.
“Kaks korda pärast nädala peamist uudistesaadet tormas Dobrodejev toimetusse, kirus kõiki kohutavalt ja karjus, et kogu saade tuleb uuesti teha, sest Gromov oli äärmiselt rahulolematu.”
Tavaline õhtune uudistesaade kestab umbes 40 minutit. Nädala sündmusi kokkuvõttev uudistesaade kestab üle kahe tunni. Kogu saate uuesti tegemine tähendas seda, et kogu meeskond alates saatejuhist kuni monteerijateni jäi ületunde tegema, et muuta Gromovile mittemeeldivaid uudislugusid ja töötada neist välja uus saade.
Muidugi laienes tsensuur ka sellele, millest televisioonis lõpuks uudiseid tehti.
Skorobutov rääkis, et toimetuses olid alati nähtaval niinimetatud stopp-nimekirjad. Sinna olid kogutud teemad ja isikud, millest saadetes rääkida ei tohtinud.
Need stopp-nimekirjad on ka lekkinud välismaale ning nendes oli märgitud keelatuks kümneid teemasid ja isikuid. Keelatud oli näiteks rääkida toidupuudusest okupeeritud Krimmis ja rahutustest Mägi-Karabahhis või edastada uudiseid Haagi vahekohtu otsusest, mille kohaselt oli Venemaa ebaseaduslikult sundvõõrandanud Mihhail Hodorkovski naftafirma Jukos vara.
“Ärge nimetage sanktsioonide nimekirju mustadeks nimekirjadeks,” seisab ühes Rossija kanali ajakirjanikele 2014. aastal antud juhises. Jutt käis sanktsioonidest, mille lääneriigid olid kehtestanud Venemaale Krimmi ebaseadusliku annekteerimise tõttu.
Skorobutovi sõnul pööras presidendiadministratsioon uudistesaadetele kõige enam tähelepanu 2010. aastate esimesel poolel. Tol ajal oli protestimeelsus Venemaal tõusuteel.
Kõik nende uudistesaadete tegemisel osalenud töötajad allkirjastasid konfidentsiaalsuslepingu. HS-i valduses on Skorobutovi allkirjastatud dokument.
HS-i Skorobutoviga mitteseotud allikas, kes töötas Rossija kanalil aastatel 2009–2014, rääkis, et presidendiadministratsiooni tellitud sisu tootmise eest vastutas toona terve osakond.
“Telekeskuse kolmandal korrusel oli mitu ruumi, mida nimetati mitteametlikult nimega Putin-TV. Seal toodeti propagandamaterjali, mida kasutasid kõik kontserni telekanalid,” rääkis turvakaalutlustel anonüümseks jäänud allikas HS-ile.
Tema sõnul tootis Putin-TV saateid ja dokumentaalfilme nii üleriigilistesse eetritesse kui ka “peavaataja” jaoks.
Teisisõnu, mitte ainult üksikuid uudistesaateid, vaid ka mõningaid üsna laiaulatuslikke ja töömahukaid projekte võidi algselt teha vaid üht venelast silmas pidades.