Reede, juuli 24, 2026

Ajalugu, Teadus

TÄNA AJALOOS ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

Machu Pihu

1911 – Yale’i ülikooli professor Hiram Bingham avastas Peruus iidse inkade linna Machu Picchu.

Nüüdseks on enamik arheolooge jõudnud arvamuseni, et linn rajati Inca valitseja Pachacuti valdusena ja seda ehitati aastatel 1438–1472. Ligi sajand pärast linna valmimist, umbes Hispaania vallutuste ajal, linn hüljati.

Õigupoolest oli Machu Picchu olemasolu kohalikele indiaanlastele kogu aeg teada olnud, eurooplased ega ameeriklased sellest aga ei teadnud. Nii juhatasidki Binghami linna varemete juurde kohalikud elanikud.

1981. aastal tunnistati Macchu Pichu Peruu ajalooliseks mälestusmärgiks ja 1983. aastal lisati linn UNESCO maailmapärandi nimekirja. 2007. aastal nimetati Macch Pichu üheks seitsmest uuest maailmaimest.

24. juuli sündmused Eestis:

1343 – Jüriöö ülestõusu algus Saaremaal.

1925 – Londonis sõlmiti Eesti-Suurbritannia sõjavõlgade tasumise kokkulepe. Eesti kohustus oma 917 200-naelase võla kustutama 1955. aastaks.

1931 – mereväe tuukrite vanem Robert Kasterbusch sooritas enesetapu, lastes end koos paadiga õhku.

1932 – Tapal toimus kaklus vapside ja sotsialistide vahel.

1940 – Tallinnas Vabaduse väljakul korraldati Riigivolikogu otsuste heakskiitmiseks miiting.

1941 – lõppes 22. juulil alanud Saksa vägede rünnak Põltsamaalt Mustvee suunas. Emajõe joont kaitsnud Punaarmee korpus piirati sisse, enamik selle võitlejaist võeti vangi. Pealetungi tulemusel vallutasid sakslased ka Tartu.

1944 – algas Saksa vägede tagasitõmbamine Narva jõelt Vaivara Sinimägedele. Päev hiljem alustas Punaarmee pealetungi ja vallutas 26. juulil Narva.

1955 – Eesti Televisiooni eetris oli esimene omasaade – lastesaade, mille peategelaseks oli Buratino.

1980 – tegevust alustas Värska sanatoorium ja vastu võeti esimesed külastajad.

1989 – vastavalt Interliikumise, Töökollektiivide Ühendnõukogu ja sõjaveteranide üleskutsele algasid venemeelsetes ettevõtetes kohati streigid.

1992 – AS Eesti Lennukompanii alustas tšarterreisidega, esimene reis viis olümpialinna Barcelonasse.

1998 – valmis Tartu suurim büroohoone. Hoone on 14-korruseline, üldpinnaga 7500 ruutmeetrit. Ehitise maksumus oli 92 miljonit krooni. Rahvasuus on hoonet hakatud nimetama pläskuks.

Ja maailmas:

1701 – asutati Detroiti linn USAs

1775 – sündis prantsuse seikleja, kurjategija ja detektiiv Eugène-François Vidocq, kellest hiljem sai Victor Hugo «Hüljatute» peategelase Jean Valjeani prototüüp.

1783 – sündis Lõuna-Ameerika revolutsionäär Simon Bolivar.

1802 – sündis «Kolme musketäri» autor Alexandre Dumas.

1847 – asutati Salt Lake City linn USAs.

1897 – sündis ameerika luurelendur ja naisõiguslane Amelia Earhart.

1911 – Yale’i ülikooli professor Hiram Bingham avastas Peruus iidse inkade linna Machu Picchu.

1941 – Saksamaa lennuvägi sooritas esimese pommirünnaku Moskvale.

1946 – USA tegi esimese veealuse tuumakatsetuse Vaikses ookeanis Bikini atolli läheduses.

1980 – suri briti koomik Peter Sellers.

2009 – kaubalaev Arctic Sea langes Läänemerel piraatide rünnaku ohvriks. Laeval olnud meremeestest üks oli Eesti kodanik ja veel viis elasid Eestis. 17.08.2009 vabastas Vene sõjalaev kaaperdatud laeva, Venemaa esitas kaheksale meremehele, kelle seas oli ka Eestit pärit kodanikke, süüdistuse laeva kaaperdamises.

2020 – Istanbulis asuv omaaegne kristlaste suurim pühakoda ja hilisem muuseum Hagia Sophia kirik võeti kasutusele mošeena.

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga