Nimelt kinnitab värske ülevaade, et spetsiaalselt aretatud isaste sääskede massiline vabastamine suudab oluliselt vähendada haigusi levitavate sääseliikide arvukust. Sellisele järeldusele jõudsid Austraalia ja Ameerika Ühendriikide teadlased, eesotsas Queenslandi Ülikooli professori Nigel Beebega. 

Austraalias otsisid teadlased koos tehnoloogiahiiu Alphabeti tütarettevõttega keskkonnasõbralikku viisi, kuidas tõrjuda sissetungivat sääseliiki Aedes aegypti, mis levitab mitmeid ohtlikke haigusi, näiteks dengue palavikku ja Zika viirust.

Teadlased viisid 2018. aastal läbi põhjaliku katse, lastes Põhja-Queenslandis 20 nädala jooksul lahti umbes kolm miljonit isast sääske. Analüüs tõi esile, et juba nelja nädalaga hakkas katsepiirkonnas sääskede hulk kahanema. Selgus, et ühes linnas oli sääskede arvukus vähenenud isegi aasta hiljem lausa 95 protsenti.

Kuidas see aga võimalik on? Teadlaste strateegia kasutab sääski nende endi vastu. Isased sääsed inimesi ei hammusta ning ei levita haigusi, mistõttu on nende vabastamine ohutu. Uurijad tegid aga eelnevalt kindlaks, et kõik vabadusse lastud isased sääsed kannaksid looduslikku bakterit nimega Wolbachia, mis muudab bakterikandjast sääse paljunemise võimatuks. 

Ohtlikud emased sääsed paarituvad oma elu jooksul enamasti vaid ühe korra. Kuid kui paaritumine toimub bakterit kandva isasega, ei arene munad välja ning uut põlvkonda lihtsalt ei sünni. Protsessi muudab eriti tõhusaks isaste sääskede ehitus: nende suured ja puhmas tundlad toimivad justkui radarid, aidates neil üles leida ka kõige viimased peidus olevad emased.

Nüüd plaanitakse Austraalia kogemuse toel sarnast katset ka Ameerika Ühendriikides, kus tahetakse kahel järjestikusel aastal loodusesse lasta kuni 32 miljonit isast sääske.

Uurija Nigel Beebe kirjutab katsete tulemustest ajakirjas The Conversation.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.