
Värskest uuringust selgub, et kui pöörduvad vananemisprotsessid täielikult kõrvaldada, seavad inimese tegelikule elueale piiri meie elundid ja geenivead. Kuna jagunemisvõimeta rakud ajus ja südames vananevad kiiremini kui regenereeruvad koed, jääb inimese maksimaalne võimalik mediaanne eluiga ilma täiendavate sekkumisteta ligikaudu 150–190 aasta vahele.
Kui vanaks võiks inimene tegelikult elada, kui suudaksime vananemise justkui pausile panna? Värske mudeluuring püüab sellele läheneda erakordselt otse: vaadeldakse elundeid ükshaaval ning küsitakse, millal need somaatiliste mutatsioonide surve all paratamatult alla annavad.
Tulemused vihjavad, et süüdlane ei pruugi olla mitte meie eluviis, vaid hoopis mõned eriti haprad koetüübid. Mida see tähendab üle 150 aasta pikkuse elu ja tuleviku ravivõimaluste jaoks?
