ERR kirjutas, et kuni viiendik Tallinna kesklinna äripindadest seisab tühjana. Eriti täbar olukord on just vanalinnas, kust kolivad ära nii ettevõtted kui ka inimesed.
Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani (Isamaa) hinnangul on vanalinna tühjade äripindade arvu kasvu taga kehv ligipääsetavus, kõrged kinnisvarahinnad, koroona-ajast muutunud töökorraldus (kodukontor) ning kohati liiga ranged muinsuskaitsenõuded, mis muudavad hoone korrastamise kulukaks.
Järvani sõnul ei peaks vanalinn olema üksnes turistidele suunatud piirkond, vaid seal peaks olema võimalik ka igapäevaselt elada. Selleks tuleks tema hinnangul parandada elanike ja ettevõtjate ligipääsu.
“Kas ma saan autoga koju, kas kuller saab mulle kauba tuua, kas ma saan taksoga koju või lapsed kooli viia – need on küsimused, mis määravad elukvaliteedi,” ütles ta.
Külaliskorteritele täiendavate piirangute kehtestamist ta ei toetaks, leides, et praeguses majandusolukorras ei aitaks uued regulatsioonid majandust elavdada.
Sotsiaaldemokraadid: tugev juhtimine ja külaliskorterite reguleerimine
Tallinna revisjonikomisjoni esimees Madle Lippuse (SDE) hinnangul ei seisne vanalinna probleem selles, et seal liigub liiga vähe autosid.
Tema sõnul vajab vanalinn teadlikku juhtimist ja läbimõeldud rentnike valikut. Näitena tõi ta Telliskivi loomelinnaku, kus erinevad ettevõtted moodustavad tervikliku keskkonna.
“Inimesed üldiselt väärtustavad vanalinna elukeskkonnana ja nad tahavad siin elada. Linnana peaksime neid selles võimalikult hästi toetama, et elu vanalinnas oleks mugav, aga samal ajal säiliks piirkonna eripärased väärtused,” nentis Lippus.
Endise abilinnapea sõnul tuleks vanalinn muuta eelkõige heaks elukeskkonnaks ning üheks suuremaks probleemiks peab ta reguleerimata külaliskortereid, mis on vähendanud püsielanike arvu.
Lippuse hinnangul tuleks esimese sammuna luua register, kuhu kantaks kõik lühiajalise majutuse pakkujad ning mille kaudu saaks neile kehtestada hotellidega sarnased nõuded.
Keskerakond peab oluliseks ligipääsu ja turvalisust
Tallinna linnavarakomisjoni esimees Eha Võrk (Keskerakond) ütles, et vanalinna üheks suurimaks probleemiks on ligipääsetavus.
Tema sõnul on paljud ettevõtted kolinud kaasaegsetesse ärikeskustesse, kuhu on lihtsam autoga pääseda. Vanalinn sobib tema hinnangul pigem butiikidele, kuid nende arengut piirab kohalike elanike ostujõud.
Võrk leidis, et kaubavedu võiks olla hommikuti ja õhtuti paindlikumalt korraldatud. Samuti tuleks tema hinnangul otsida võimalusi vanalinna ettevõtluse toetamiseks koostöös turismisektoriga.
Samuti lisas Võrk, et oluline on ka korras ja turvaline linnakeskkond, mis tooks vanalinna nii kohalikke elanikke kui ka külastajaid.
Reformierakond soovib muuta linnavara haldamist
Tallinna linnamajanduskomisjoni liige Sander Andla (Reformierakond) hinnangul näitab suur hulk tühje äripindu, et Tallinna kinnisvarapoliitika vajab terviklikku ülevaatamist.
Tema sõnul võiks linn koondada kinnisvara juhtimise ühte kompetentsikeskusesse, mis tegeleks süsteemselt linnale kuuluvate pindade kasutamise, arendamise ja üüripoliitikaga.
Andla ei välistanud ka linnale mittevajaliku kinnisvara müüki.
Tema hinnangul peab vanalinn olema koht, kus inimesed tahavad elada, töötada ja vaba aega veeta. Selleks peab linn panustama avaliku ruumi turvalisusesse, teenustesse, kultuuri- ja liikumisvõimalustesse ning parandama ligipääsetavust.
Näiteks võiks seal, kus see võimalik on, kõnniteed ja sõiduteed viia samale tasapinnale, et liikumine oleks mugavam nii lapsevankri, ratastooli kui ka rulaatoriga.
“Linn ei peaks kedagi kuhugi tooma, küll aga saab ta luua sellise keskkonna, kuhu inimesed tahavad ise tulla,” lausus Andla.
Andla hinnangul peaksid vanalinnas olema peredele vajalikud teenused. Näitena tõi ta vanalinna munitsipaallasteaia rajamise ning Skoone bastioni ümbruse arendamise aktiivsemaks puhkealaks.
Parempoolsed näevad probleemi majanduskeskkonnas
Linna arengu – ja planeerimise komisjoni esimehe Indrek Lubergi (Parempoolsed) hinnangul hakkab tühjade äripindade probleem lahenema siis, kui Eesti majandus taas tugevamini kasvama hakkab.
Tema sõnul on kõrge käibemaks muutnud restoranid kohalikele kalliks ning käibemaksu langetamine aitaks vanalinna rohkem inimesi tuua.
“Praegune 24-protsendine käibemaks on selgelt liiga kõrge. Vanalinnast rääkimata, kuuleme viimasel ajal Tallinnas pidevalt uksi sulgevatest söögikohtadest. Kui käibemaks langeks tagasi 20 protsendile, näeksime vanalinnas taas ka rohkem elu,” mainis Luberg.
Luberg leidis ka, et linn peaks üle vaatama oma kinnisvarapoliitika. Tema hinnangul soosib kõrgeima rendipakkumise eelistamine turistidele suunatud ettevõtteid ning vähendab vanalinna mitmekesisust.
Parempoolse sõnul tuleb eristada vanalinna ja kesklinna, sest kesklinna elanike arv kasvab jätkuvalt, kuid vanalinna probleemid on teistsugused. Lahendusena ei näe ta autoliikluse suurendamist ega muinsuskaitsereeglite üldist leevendamist.
“Võimalik, et mõned hooned on jäänud tühjaks, sest liiga jäigalt tõlgendatavate reeglite tõttu on omanikud otsustanud, et lihtsam on lasta neil ära laguneda kui korda teha. Selliseid olukordi peaks muinsuskaitseamet kindlasti proovima vältida,” ütles ta.