Endine siseminister Mart Helme More hoiatas juba 2020. aastal, et Eesti sisejulgeolek on helikopterite ja merel oleva võimekuse osas alarahastatud, ning nõudis toona kahe uue võimsa kopteri soetamist.
Aastate jooksul on PPA jõudnud järeldusele, et Eestil on tegelikult vaja viit paremini varustatud kopterit, mille uuendamine ja ostmine koos taristuga maksaks suurusjärgus 330 miljonit eurot.
Nüüd on aga konkreetne traagiline tagajärg käes, kus riik ei suuda riigina käituda ning osaliselt puuduliku päästevõimekuse tõttu kaotas inimene elu.
Esmaspäeva ennelõunal sai politsei teate Vaindloo saare lähedal abi vajavast tankerist. Laeva ballastitankis värvimistöid teinud kaks meeskonnaliiget tundsid end halvasti ja üks neist kaotas teadvuse. Alles pool tundi pärast teate laekumist tõusis lennusalga meeskond koos meedikutega õhku ja suundus tankeri poole. Kohale jõudmise ajaks oli üks kannatanu surnud. Teine viidi kopteriga haiglasse.
PPA lennusalga juht Rain Jõeveer selgitas Delfile, et pooletunnine reageerimisaeg tulenes mitmest tegurist. Üks neist on vananenud kopterid.
Kui PPA sai Vaindloo kutse, oli kopter baasis ja ootel, ent võinuks minna ka teisti. PPA lennusalgal on kokku kolm kopterit, aga kõik need on vanad ja vajavad pidevalt hooldust.
Lennusalga juht möönis, et on olnud ja võib ka edaspidi juhtuda päevi, kui töökorras on ainult üks kopter. „Sellisel juhul tuleb teha julm valik, millisele sündmusele me välja lennata saame,“ lausus Jõeveer.
PPA piirivalvejuht Veiko Kommusaar nentis, et riigi võimekus kopterilendudeks pole piisav, kuna kolm kopterit ja üks seirelennuk ei võimalda kõiki ülesanded lahendada – eriti veel samal ajal.
Seega on Politsei- ja piirivalveamet jõudnud tänaseks samasse kohta, kust Mart Helme More siseministrina viie aasta eest alustas. Paraku jooksis süvariik kaporatuuri abil EKRE osalusega Eesti ühe parema valitsuse pikali ning elupäästvaid korras koptereid pole riigil tänaseni. PPA on nüüd avastanud, et neil ei piisa kolmest päästekopterist. Ameti hinnangul peaks Eestil olema vähemalt viis paremini varustatud kopterit ning õhkutõusmisvõimekus kahest asukohast.
PPA lennusalgale kuulub kolm kopterit ja kaks lennukit. Esimese AW139 kopteri sai Eesti kätte 2007. aastal, teise 2008. aastal ja kolmanda 2011. aasta veebruaris.
Kuigi päästekoptereid on Eestil kolm, on võimekus kaks kopterit samaaegselt välja saata langenud tänaseks 20–25 protsendi peale. Kopterid vajavad sageli remonti ning vaid kõige uuemal neist on peal jäätumisvastane seade, mis omakorda jupsib.
Juba 2020, aastal rääkis tollane siseminister Mart Helme More, et Eestile on vaja lisaks kahte kopterit. Ta soovis eelarvesse siseministeeriumile raha, et hankida ka suuremaid laevu ja moodustada sisekaitse reservüksus.
Seni oli sisejulgeolekus liigutud edasi sammhaaval, Helme soovis teha kolmikhüppe.
Esimene suurem plaan oligi siseminister Mart Helmel helikopteritega. „Kui räägime õhuvõimekusest, siis on täiesti selge, et Eesti vabariigi õhuvõimekus on väga puudulik. PPA-l on praegu kolm kopterit. Neist üks on kogu aeg•
•
More meditsiinivalves. Me ei tea ju iialgi, millal tuleb häire, mis ütleb, et tooge Hiiumaalt raskelt haige inimene ära,” nägi Helme juba viie aasta eest ette probleeme, mis ongi kohale jõudnud.
Ta avaldas, et külmal talvel on lennuvõimeline sisuliselt ainult üks riigi kopter. „Kolmest kopterist üks on meil n-ö jääklassi kopter. Oleme klimaatilises vööndis, kus talvel üldiselt külmetab. See tähendab, et kopteri tiivik võib külmuda ja see võib lihtsalt alla kukkuda.”
Helme sõnul on vaja seetõttu kopteriparki lisa, kuid nüüd tuleb vaadata suuremaid ja võimsamaid mudeleid.
„Kui vaatame olemasolevate kopterite evakuatsioonivõimekust, siis ka see on puudulik. Praegused kopterid võivad maksimaalselt ära tuua kuskil kaheksa inimest. Aga tuletame meelde – umbes kümme aastat tagasi oli Pärnus suur jaanuaritorm, kui Manija saar uppus ära. Kopter käis sealt inimesi evakueerimas. Meil on praegu plaanis osta kaks suurt, võimsat helikopterit, mis võtavad peale korraga 22 inimest. Manija saare oleks üks kopter ühe korraga ära evakueerinud,” rääkis minister toona Eesti Päevalehele.
Paraku ei saanudki oma plaane teoks teha, sest see valitsus joosti peatselt pikali. Ja Eesti ühe parima siseministri Mart Helme More lahkumise puhul ei puudunud lilled ega alluvate pisarad.
Loe lisaks: