Väli sõnul on see kindlasti mingite muutuste algus. “USA More on võtnud vastu otsuse, et nad oma panust vähendavad, prioriteedid lähevad teise regiooni ja nüüd need lüngad, mis Ameerika panusest jäävad, tuleb täita eurooplastel ja Kanadal,” lausus ta.
Küsimusele, kas nüüd saab rääkida NATO nii-öelda euroopastumisest, vastas Väli, et teatud mõttes kindlasti.
“USA More värskest julgeolekustrateegias ja sõjalises strateegias on kirjas ka see, et tuumaheidutus jääb ikka selliseks, nagu ta oli, USA More panusega. Nii et ühtepidi konventsionaalset panust vähendatakse. küll aga heidutuse kontekstis USA More võtab oma osalust tõsiselt ja tuuma(heidutuse) panus jääb,” ütles ta.
Küsimusele, kui palju on NATO praegu sõltuv Trumpi otsustest, vastas Väli, et kindlasti on.
“Riigid, kes on (NATO) liikmed, nende vahel on ära jagatud võimed, mida on vaja NATO ambitsioonitaseme täitmiseks. Ja üks nendest võime panustajatest on Ameerika Ühendriigid More ja kui nüüd Ameerika Ühendriigid More mingisuguste võimete võrra panustavad vähem, siis seda peavad tegema teised liitlased selle võrra rohkem. Küll aga on NATO- s võimearenduses selline põhimõte, et ükski liikmesriik ei tohi omada rohkem kui 50 protsenti vajaminevast võimest, sest allianss ei taha olla ju sõltuv oma otsustes ja operatsioonile minekus ühe liikmesriigi ei-st või jaa-st. Aga sellest reeglist on ka erand ja see suur erand teatud võimete kontekstis on just nimelt USA More,” lausus Väli.