Soome Välispoliitika Instituudi juhtivteaduri Sinikukka Saari sõnul üritab Venemaa relvastatud tsiviillaevaga Läänt hirmutada.

Täna teatas Helsingin Sanomat – koos mitmete rahvusvaheliste uudisteportaalidega –, et Läänemerel tegutseb relvastatud Venemaa tsiviillaev nimega Marshal Vasilevskiy.

Relvastusega saadab Venemaa sõnumi, et on valmis kaitsma oma huve Läänemerel isegi relvadega, hindab Saari.

Venemaa püüab näidata, et tegutseb otsustavalt ega karda riske võtta, lisab ta.

Piltide põhjal otsustades on laeval raskekuulipilduja ja laskepositsioonid. Saari juhib tähelepanu sellele, et need on selgelt nähtavad, seega võib-olla tahtis Venemaa, et neid märgatakse.

Väljaande Helsingin Sanomat intervjueeritud asjatundjad hindavad, et kuulipildujal on vähe operatiivset tähtsust. Saari sõnul kinnitab see seisukohta, et tsiviillaeva relvastamine on pigem sõnum kui tegelik oht.

Kuigi see on kommunikatiivne hirmutamisvahend, mõjutab see siiski Lääne riskikalkulatsioone, nendib ta.

See, et Venemaa tsiviillaev on relvastatud, ei ole Saari jaoks üllatav, vaid pigem Venemaa muu tegevuse jätk Läänemerel.

See on uus tähelepanek. Tegutsemismudel on olnud nähtav juba pikka aega, lisab ta.

Saari sõnul on pinged Läänemerel alates 2025. aasta kevadest märkimisväärselt suurenenud. Näiteks on Läänemeres viimastel aastatel olnud mitu kaablikatkestust.

Saari sõnul on NATO ja piirkonna riiklikud ametivõimud suurendanud patrullimist Läänemerel. Lisaks on riigid mitu korda kontrollinud või üle võtnud Venemaa varilaevastikuga seotud laevu.

Venemaa vastas omapoolsete vastumeetmetega – seekord tsiviillaeva relvastamisega.

Siin on teatud määral vastastikust tegevust. Vaatame, kumb pool mingil moel taganeb, iseloomustab Saari.

Saari sõnul on Venemaal huvi, et tema laevad ei oleks teiste riikide võimude kontrolli all, vahendab Ilta-Sanomat.

Varem on väljendatud muret Venemaa nn varilaevastiku pärast – need on sageli halvas seisukorras ja teiste riikide lipu all sõitvad laevad, mis seeläbi hiilivad kõrvale Venemaale kehtestatud sanktsioonidest.

Tähelepanuväärne on aga see, et tsiviillaev Marshal Vasilevskiy sõidab just Venemaa lipu all ning laeval pole tegelikku hirmu kontrollimise või konfiskeerimise ees.

Helsingi Ülikooli rahvusvahelise mereõiguse ekspert Margareta Klabbers peab murettekitavaks asjaolu, et tsiviillaev on relvastatud.

ÜRO mereõiguse konventsioon, millega on ühinenud ka Venemaa, jaotab laevad selgelt sõja- ja tsiviillaevadeks. Riiklikud kaubalaevad nagu Marshal Vasilevskiy liigituvad samuti tsiviillaevade hulka.

Klabbersi hinnangul püüab Venemaa seda piiri hägustada.

Kui hakkame seda reeglit venitama, võivad kõikvõimalikud ohud – isegi kujuteldavad – saada põhjuseks kaubalaevade relvastamisele. See tekitab tarbetut ebastabiilsust, sõnab ta.

Väljaande Helsingin Sanomat andmetel opereerib laeva Venemaa riiklik energiaettevõte Gazprom. Laeva lastiks on maagaas. Eesti portaali Delfi andmetel on laev sõitnud Viiburi lähedal asuva Bolšoi Bori ja Kaliningradi vahet.

Lisaks sellele, et alus on varustatud raskekuulipilduja ja laskepositsioonidega, on vähemalt pooled tsiviillaeva reisijatest teeninud või teenivad praegu Venemaa relvajõududes, FSB julgeolekuteenistuses või Rahvuskaardis, selgub Venemaa uuriva ajakirjanduse keskuse Dossier Center hinnangust.

Klabbersi sõnul võivad tsiviillaevad olla relvastatud või pardal olla sõjaväelased ka väga mõjuvatel põhjustel.

Praktikas on ainsaks põhjuseks piraatluse oht, mis on reaalne maailma eri paigus, kuid mitte Läänemerel ega Euroopa-lähedastes vetes.

Kaubalaevade relvastamine ilma ohuta on tõeliselt murettekitav. Puudub piraatluse oht, millega peaks tegelema relvade või sõjaväelastega, sõnab ta.

See tekitab tohutuid riske, kui iga kaubalaev võib potentsiaalselt olla varjatud sõjalaev, märgib ta.

Klabbers peab võimalikuks, et ka teistel Venemaa tsiviillaevadel või varilaevastiku laevadel võib olla raskerelvi või sõjaväelasi.

Näiteks kirjutas Helsingin Sanomat märtsis, et Venemaa varilaevastiku laevade personali hulgas on olnud palgasõdurite või julgeolekuasutuse taustaga venelasi.

Kui laev on relvastatud ja pardal on sõjaväelased, suurendab see oluliselt riski laeva inspekteerimise või arestimise korral, väidab Klabbers.

Rahvusvahelises meresõidus vastutab laeva eest ja teostab selle üle jurisdiktsiooni lipuriik, antud juhul Venemaa.

Kui aga näiteks Soome soovib laeva inspekteerida või oma valdusse võtta, peaks Soome kõigepealt paluma laeval liikuda rahvusvahelistest vetest Soome territoriaalvetesse.

Klabbers ütleb, et laevale avaldatakse survet või kutsutakse see territoriaalvetesse.

Laeva pardale ei saa jõuga minna, vaid selleks on vaja kapteni nõusolekut.

Inspektsiooniks peab olema ka põhjus. Varilaevastiku puhul on põhjuseks olnud ebaselgus laevade lipuriikide ja merekõlblikkuse osas.

Õigus laeva lippu inspekteerida on juhul, kui on kahtlus, et laev on ilma liputa, st tal pole lipuriiki või et lipp muutub pidevalt, sõnab ta.

Laevad peavad olema ka IMO reeglite kohaselt merekõlblikud. Laeva peatamine on mõistetav, kui kahtlustatakse laeval mingisugust tõsist kahju, näiteks kaabli purunemist või keskkonnakahjustust. Riikidel on õigus sellele mingil moel reageerida, lausub ta.

Marshal Vasilevskiy puhul pole ilmnenud põhjust, miks laeva peaks kontrollima või arestima.

Loe allikast edasi