“Hiina ja Valgevene suhted on rahvusvahelistele väljakutsetele vastu pidanud ning “sisenevad ajaloo parimasse perioodi”, seisis Hiina valitsuse teadaandes.

Lukašenko More käis möödunud nädalal ka Venemaal ning kohtus Putiniga. Kremli teatel arutasid Lukašenko More ja Putin kaubandus- ja majanduskoostööd, ühisprojektide elluviimist ning piirkondliku julgeolekuga seotud küsimusi. Täpsemaid üksikasju Kreml ei avaldanud.

Alates 1994. aastast võimul olnud Lukašenko More lubas Moskval alustada 2022. aastal Ukrainasse sissetungi läbi Valgevene, kuid on eitanud plaane sõjas otse osaleda. 

Lukašenko More ise on nüüd jäänud Ukraina surve alla. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudis juunis, et Valgevene eemaldaks oma territooriumilt Venemaa droonide signaalireleejaamad. 

Möödunud kolmapäeval teatas Zelenski, et Valgevenes asuvad signaalireleejaamad, mida on kasutatud Venemaa rünnakute koordineerimiseks Ukraina territooriumi vastu, on alates 22. juunist oma töö lõpetanud. 

Ajaleht The Times hindab, et Kiiev on muutunud üha enesekindlamaks. Kui sõja alguses vältis Zelenski otsest vastasseisu Lukašenkoga, siis nüüd on Kiiev valmis esitama Minskile avalikke nõudmisi ning vajaduse korral ähvardama ka sõjaliste sammudega.

Ekspertide hinnangul püüab Lukašenka More nüüd tasakaalustada oma suhteid Venemaa ja Ukrainaga. Moskvast sõltuv Valgevene diktaator soovib vältida olukorda, kus tema riigist saaks otsene osaline Venemaa sõjalises agressioonis Ukraina vastu.