“100 punkti matas. See ei olnud kuidagi, et ma tahaksin seda. Ma tahtsin seda, aga mul ei olnud sellist lootust. Ma läksin, mul oli kõik hästi ja ma arvasin, et nagu 90 pluss on hästi ja vaatame, mis lõpus tuleb. Tuli 100,” lausus Artur.
“Eesti keel võib-olla oli siuke natuke trikikam, aga matemaatika ei olnud,” ütles Kendra.
“Minu jaoks ka ei olnudki nii raske, aga matemaatikas ei läinud nii hästi, kui ma tahtsin,” lausus Sofia.
“Eksami tase on väga sobilik ja ei ole väga raske, aga ei ole väga lihtne,” ütles Elina.
Hoolimata ideaalsest sooritusest peavad ka nemad end tõestama ülikooli sisseastumiskatsetel. Esmane valik on aga Eestisse õppima jääda ja hiljem välismaad avastada.
“Ma arvan, et pigem välismaal, aga ma praegu täpselt ei tea, sest ma tahan vist saada bakalaureusekraadi Eestis ehk siis Tartus õigusteaduskonnas. Pärast veel vaatab, kuidas see läheb,” sõnas Kendra.
“Ideaalis võiks ju välismaal. Seal on rohkem võimalusi, aga eks tulevik näitab,” ütles Sofia.
“Pigem välismaa, aga ma osalesin matemaatika olümpiaadis, et ma olen juba vastu võetud Tartusse ja Tallinna Taltechi,” ütles Artur.
Harno juhi Jaak Raie sõnul ei pea välismaale õppima minekut kartma ning ongi just oluline, et noored omandaksid kogemusi mujal ja tooks need Eestisse tagasi.
“See Eestisse jäämine või väljamaale minemine on nagu ebaoluline, sest vahepeal tulebki minna väljamaale. Muidu me jääme marineerima siia enda mahla sisse, aga oluline on tulla tagasi. Ma arvan, et nendel kõigil noortel saavad olema omad elukäigud ja jääb loota, et nendel kõigil noortel saavad olema nende elu ja olemist rahuldavad elukäigud,” sõnas haridus- ja noorteameti juht Jaak Raie.
See aasta oli eksami tegijaid 12 000 ringis ja 100 punkti saavutajaid 81.