Reedel avaldatud uuringust selgub, et veel 50 aastat tagasi olnuks taoline sündmus olnud peaaegu võimatu, kuid kliimasoojenemise tõttu on selle tõenäosus viimase kahe aastakümne jooksul oluliselt kasvanud.

Kliimateadlaste organisatsioon World Weather Attribution, kuhu kuuluvad teadlased Londoni Imperial College’ist ning Punase Risti ja Punase Poolkuu kliimakeskusest, kasutas eelretsenseeritud meetodeid, et võrrelda selle nädala kuumalainet teiste kuumade Euroopa suvedega aastatel 1976 ja 2003.

“Kogu kuumalaine ulatust arvestades selgus, et viimase 50 aasta jooksul on taolise nähtuse esinemise tõenäosus tohutult kasvanud,” ütles uuringu juhtivautor, Londoni Imperial College’i äärmuslike ilmaolude uurija Theodore Keeping.

“Ilma kliimamuutusteta polnuks selline sündmus juunis võimalik,” lisas Keeping. “Sellised kolmepäevased öised keskmised temperatuurid poleks ilma kliimamuutusteta ühelgi aastaajal võimalikud. Samuti on selliste kolmepäevaste päevaste maksimumtemperatuuride esinemise tõenäosus alates 1976. aastast suurenenud üle 500 korra.”

Aastal 1976 ületas planeedi keskmine temperatuur tööstusrevolutsiooni eelse taseme vaid 0,3 kraadiga, 2003. aastaks ulatus see näitaja 0,6 kraadini ja eelmisel aastal juba 1,4 kraadini. Teadlased on laialdaselt ühel meelel, et soojenemisega muutuvad kuumalained sagedasemaks ja intensiivsemaks.

Lääne- ja Kesk-Euroopas on teadlaste sõnul tegemist mõõtmisajaloo rängima kuumalainega.

Samuti märgitakse uuringus, et sel nädalal mõõdetud päevaste temperatuuride kordumise tõenäosus on praegu kümme korda suurem kui 2003. aasta rängal suvel, mil kuumuse tagajärjel suri 70 000 inimest. Selle nädala kõrgete öiste temperatuuride esinemise tõenäosus on koguni umbes sada korda suurem kui 23 aastat tagasi.

“Sarnane juunikuine kuumalaine oleks 1976. aastal olnud päeval umbes 3,5 kraadi ja 2003. aastal 2 kraadi võrra jahedam,” selgitas Keeping. “Öised temperatuurid oleksid 1976. aastal jäänud umbes 2,4 kraadi ja 2003. aasta juunis 1,3 kraadi madalamaks.”

Suurem kuumus, suurem niiskus

Lisaks laiemale Lääne-Euroopa piirkonna varasemate temperatuuride võrdlusele analüüsisid uurijad umbes 850 Euroopa linna andmeid. Selgus, et ligi 45 protsendis linnadest purunes kõigi aegade märgtermomeetri rekord.

Märgtermomeetri näit ühendab endas kuiva õhutemperatuuri ja niiskuse. Seda kasutatakse kuumuse tervisemõjude hindamiseks, kuna see matkib keha võimet end higistamise teel jahutada.

Rekordiliste näitude põhjal võib eeldada, et “selle kuumalaine tervisemõjud on tõenäoliselt äärmiselt suured,” hoiatas Keeping.

Lisaks registreeriti paljudes Euroopa pealinnades kuumim kolmepäevane periood alates 1950. aastast, mil algas usaldusväärsete andmete kogumine.

“Kliimasoojenemise tõttu võib paljudes pealinnades suvekuudel selliseid väga kõrgeid temperatuure nüüd regulaarselt oodata,” nentis Keeping.

Uuringust selgus samuti, et Vaikse ookeani troopilises osas alles algaval looduslikul soojenemisnähtusel El Niñol ei ole selle nädala Euroopa kuumalainele mingit mõju.