“See on üks aktsioon, millega me nii-öelda väga koduste vahenditega hindame mulla elustikku, mulla aktiivsust ja saame infot selle mulla kohta, kus need püksid maetud on,” ütles maaelu uudishimukeskuse kuraator Sandra Lääne.

Püksid maeti maha ka Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal ja põllumajandusmuuseumis Tartumaal. Aktsioon on osa septembris avatavast maaelu uudishimukeskuse püsiekspositsioonist “Milleks mulle muld”, kus niinimetatud mullapükse ka näha saab.

“Kaevame püksid välja septembri alguses, siis kui need on saanud olla maas 11–12 nädalat. Ootus on see, et püksid oleksid suures osas lagunenud, et me näeksime seda nähtamatut tegevust, mida mullaelustik gapäevaselt meie ümber teeb, orgaanilist ainet lagundades,” lausus Lääne.

Aluspükste mulda sängitamise aktsioon on alguse saanud Ameerikast ja esimest korda tehti mullapükste katset Eestis viis aastat tagasi. Muidugi ei pea mulda minema just aluspüksid.

“Kodustes tingimustes ei pea paaniliselt mõtlema, et kus ma lähen otsima sada protsenti puuvillalised aluspükse, sest neid ei ole lihtne leida. Sa võid võtta ka oma köögist pabersalvrätiku ja panna selle viie sentimeetri sügavusele. Siis mine näiteks ühe või kahe nädala pärast vaatama ja otsi kui suurem osa on juba siis lagunenud, siis ongi aktiivse elustikuga aine ringiga sul muld. Üldiselt hea ja viljaka mulla tunnus on see, et see on elurikas, on hästi õhustatud, toitaineid on piisavalt ja puuvillase või muu orgaanilise materjali lagunemine võiks üsna kiire olla. Juhul kui lagunemine on hästi vähene olnud, siis mingi tingimus seda takistab, kas (muld) on liiga tihenenud või on liiga happeline,” rääkis Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover.