Sellest hoolimata jõuab täiskasvanuks vaid väga väike osa järglastest. Põhjus peitub villimardika erakordselt keerulises arengus. Pärast koorumist ronivad villimardika vastsed õitele, näiteks võililledele või paiselehtedele. Seal hakkavad nad eritama keemilist signaali, mis meenutab emase erakmesilase feromooni, mis on bioaktiivne aine, mida paljud imetajad ja putukad eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks.
Nii meelitataksegi kohale isane erakmesilane, kes loodab leida paarilise. Tegelikkuses ootavad teda aga kümned villimardika vastsed. “Niipea kui pahaaimamatu isamesilane maandub, tehakse talle kambakat,” kirjeldas Kirs. Vastsed klammerduvad mesilase külge ning loodavad, et too kohtub hiljem emase erakmesilasega. Seejärel hüppavad nad emase peale ning lasevad end viia mesilase pessa.
Seal algab villimardika jaoks elu kõige mugavam etapp. Vastne sööb ära mesilase muna ning kasutab ära kogu pesa jaoks varutud õietolmu ja nektari. “Ta elab teise arvelt nagu parasiitidel kombeks,” ütles Kirs.
Villimardika arengus esineb nähtus, mida nimetatakse hüpermetamorfoosiks. See tähendab, et vastne ei muutu üksnes nukuks ja seejärel täiskasvanud putukaks, vaid läbib vahepeal veel mitu erinevat arenguvormi. Alguses on vastne väle ja liikuv, et jõuda mesilase pessa. Hiljem muutub ta tavapärase mardikavastse sarnaseks ning veedab suure osa oma arengust maa-aluses pesas. Seal ta talvitub, nukkub ja ilmub järgmisel kevadel maapinnale juba täiskasvanud villimardikana.
Eestis elab kolm liiki villimardikaid. Neid võib esmapilgul segi ajada teiste tumedate violetse helgiga mardikatega, näiteks aiajooksikutega. Erinevalt paljudest putukatest ei kipu villimardikas aga ohu korral põgenema. “Ta võtab asja hästi rahulikult, sest tegelikult on ta ülimalt hästi kaitstud,” märkis Kirs.
Villimardikas sisaldab kantaridiini, mis on tugev mürk, mida putukas eritab häirimise korral liigeste vahelt oranžika vedelikuna. Kui aine satub inimese nahale, võib see põhjustada ville. Just sellest pärinebki putuka eestikeelne nimi. Kuigi villimardikas parasiteerib mesilaste pesades ja on mürgine, on tal looduses oluline roll.
Kirsi sõnul moodustavad putukad suure osa toiduahela vundamendist. Ka villimardikal leidub vaenlasi ning tema mürgile on kohastunud mitmed loomad ja linnud. “Ma nimetaksin seda ikkagi toiduahela oluliseks osaks olemiseks,” ütles ta.
Täiskasvanud villimardika elu kestab vaid lühikest aega. Pärast paaritumist ja munemist surevad vanemad isendid ning kogu eluring algab uuesti järgmise põlvkonnaga.
