Pikkusest isegi olulisemaks peavad uurijad eesotsas evolutsioonibioloogi Justin Stewartiga Amsterdami Vrije Ülikoolist seente kasvu otse taimejuurtel. Kogutud sadade tuhandete mõõtmiste põhjal ulatub globaalse seeneniidistiku mass ligikaudu 300 megatonnini. Süsiniku massilt ületab niidistik seega kogu inimkonna massi nelja- kuni kuuekordselt.
Krohmseened elavad taimedega iidses ja elutähtsas sümbioosis. Oma maa-alustest partneritest sõltub kuni 70 protsenti maapealsetest taimeliikidest. Seened annavad taimedele eluks vajalikku lämmastikku ja fosforit, saades vastu taime toodetud süsinikku. Niidid toimivad seega tohutute kahepoolsete torudena, mille kaudu liigub igal aastal miljard tonni süsinikku.
Mastaabist aimu saamiseks tegid teadlased üle kogu maailma varem ära hiiglasliku eeltöö. Bioloogid kogusid vajalikke andmeid enam kui 320 varasemast teadustööst. Kokku koondasid nad suurde andmebaasi info ligi 16 669 mullaproovi kohta. Proovid pärinesid igalt mandrilt ja üheksast erinevast biootast.
Järgmise sammuna usaldasid teadlased kogutud materjali tehisintellekti hoolde. Masinõppemudelid ennustasid seeneniidistiku tihedust kogu maailma pealmises mullakihis üheruutkilomeetriste laikudena. Mudelid arvestasid temperatuuri, mulla keemilise koostise ja maapealse taimestikuga. Pingutuste tulemusena valmis kõige esimene globaalne krohmseente levikukaart. Valminud mudel näitas, et vastupidiselt ootustele ei asu planeedi seenerikkaimad paigad lopsakates vihmametsades, vaid metsikute rohumaade all.
Näiteks kihab Florida Evergladesi märgalade ja Lõuna-Sudaani märgade rohumaade muld sõna otseses mõttes elust. Sealne mulla ülemine kiht sisaldab ligi 40 protsenti kogu planeedi seente biomassist. Puutumatuks jäänud rohumaade mullas kasvab niidistikku kõige rikkalikumalt. Seeneniitide pikkus ulatub neil aladel keskmiselt 6,6 meetrini ühe kuupsentimeetri mulla kohta. Võrdlusena on metsaistandike ja kultuurmetsade vastav näitaja oluliselt madalam: 3,8 meetrit.
Seenetihedus muudab seega rohumaad eluliselt tähtsaks ökosüsteemiks, mis toimib kindla ja usaldusväärse süsinikusalvena. Kuna erinevalt metsadest paikneb lõviosa süsinikust mullas, on see tulekahjude ja ränkade põudade mõju eest paremini kaitstud. Samas ohustab neid inimtegevus.
Uuringu tulemuste põhjal kahaneb kultiveeritud põllumaadel seeneniidistiku tihedus keskmiselt peaaegu poole võrra. Teadlased hindavad mullas leiduva elusaine kaotuseks 47,3 protsenti. Kõige rängem hoop tabab seenevõrgustikku troopilistes metsades ja kuivadel aladel, kuhu inimesed uusi põllumaid rajavad.
Kuigi täpsed mehhanismid vajavad veel täpsustamist, näevad uurijad keskse tegurina maaharimise intensiivsust. Rasketehnikaga mullakihte sügavalt segades rebeneb habras niidistik puruks. Samuti suretavad seda kunstväetised ja fungitsiidid, millega põllumehed kultuurtaimi kahjulike seente eest kaitsevad.
Mulla vaesumine raskendab aga kliimamuutuse vastast võitlust. Krohmseened seovad igal aastal 4,3 miljardi tonni jagu süsinikdioksiidi ekvivalenti, mis moodustab ligikaudu 11 protsenti kogu maailma 2021. aasta globaalsest fossiilkütuste emissioonist. Võrgustiku hävides jääb süsinik atmosfääri soojendama.
Stewart suhtus tehtud järelduste põhjal rohumaade tulevikku pessimistlikult. Teadlane nentis, et looduslikud niidualad kaovad maailmakaardilt äärmiselt murettekitava kiirusega.
Vaatamata laiale haardele on uuringul omad piirangud. Mitmed maailma piirkonnad on võetud proovide osas siiani alaesindatud. Eelkõige vajavad masinõppemudelid lisaandmeid kõrbealadelt ja troopilistest vihmametsadest. Lisaks nõuab tulevikus täiendavat analüüsi seente suremise ja uuenemise dünaamika, mis mõjutab otseselt seda, kui palju suudab muld pikaajaliselt süsiniku talletada.
Teadlaste hinnangul on üleilmne kaart sellegipoolest erakordne ja oluline teetähis. Järgmise viie aasta jooksul loodavad autorid mudelit uute ja täpsemate andmetega tublisti rikastada. Parem arusaam maa-alusest torustikust aitab lähitulevikus luua tõhusamaid strateegiaid nii elurikkuse kaitsmiseks kui ka põllumajanduse rohelisemaks muutmiseks.
Töö ilmus ajakirjas Science.