Viimased kõnelused kestsid üle kahe kuu ning neid saatsid vastukäivad avaldused ja vastastikune usaldamatus. Seekord kinnitasid aga mõlemad pooled, et jõutud on kokkuleppele ning lepingu allkirjastamine on kavandatud reedeks.
Lehe sõnul olid mõlemad pooled majandusliku surve all. Valge Maja hinnangul oli USA More siiski läbirääkimistel tugevamas positsioonis, kuna Iraani kontroll Hormuzi väina üle oli nõrgenenud, ütles üks asjaga kursis olev USA More ametnik ajalehele The Telegraph.
Hormuzi väina sulgemise tõttu kiirenes aga USA-s inflatsioon ning sügisel seisavad riigil ees vahevalimised. USA More mereblokaad laastas samas Iraani majandust. Allikate hinnangul mõjus see Iraani majandusele rängemalt kui USA More õhurünnakud.
Vaidlusi tekitas ka kokkuleppe sõnastus, kuid lõpuks jõuti mõlemale poolele vastuvõetava tekstini. Varem surusid mõlemad pooled peale konkureerivaid lepingute versioone.
Trump sekkus isiklikult lepingu lõpliku sõnastuse kujundamisse. Eriti oluliseks peeti klausleid, mis käsitlesid Iraani rikastatud tuumamaterjali hävitamist või kõrvaldamist.
Veel vahetult enne kokkuleppe saavutamist ähvardas Trump Iraani uute rünnakutega. Mitmed piirkonna juhid helistasid Trumpile ja palusid tal loobuda Iraani ründamisest.
Leht toob välja, et läbirääkimistel mängisid olulist vahendajarolli Pakistan ja Katar. Päev pärast viimast Trumpi ähvardust teatas Pakistani peaminister, et rahukokkuleppe lõplikus tekstis on kokku lepitud.
Allikate teatel nägid Pakistani ja Katari ametnikud veel viimastel päevadel suurt vaeva, et lahendada viimased erimeelsused. Katari läbirääkijad lendasid seetõttu pühapäeva hommikul Teherani.
The Telegraph toob välja, et USA More ei saavutanud tõenäoliselt kõiki oma eesmärke. Uus kokkulepe keskendub peamiselt tuumaküsimustele, Iraani raketiprogramm jääb suuresti puudutamata.
Sõja ajal näitas Iraan aga oodatust suuremat raketivõimekust. USA More ametnikele valmistas muret, et Iraan tulistas kaks ballistilist raketti Ühendriikide sõjaväebaasi suunas Chagose saarestikus India ookeanis.
Viimane kokkulepe süvendas Iraanis ka sisepoliitilisi pingeid ning isegi islamiriigi meedia jagunes kahte leeri. Jõulisema kursi pooldajad nõudsid selgitusi Hormuzi väina kontrolli, sõjakahjude hüvitamise ning USA More vägede piirkonnast lahkumise kohta. Mõõdukamad jõud kutsusid aga üles toetama riigi juhtkonna otsuseid.
Lõhed tulid ilmsiks juba päev varem, kui parlamendi riikliku julgeoleku komisjoni liige Mahmoud Nabavian kritiseeris avalikult kokkulepet, nimetades seda ebaselgeks ja riiklike huvidega vastuolus olevaks.
Mõjukas usujuht Ahmad Alamolhoda ütles veel, et ükski leping ei ole kehtiv ilma Iraani kõrgeima juhi Mojtaba Khamenei allkirjata.
Samas ei kirjuta sellistele lepingutele tavaliselt alla riigi kõrgeim juht. Näiteks ei olnud ajatolla Ali Khamenei 2015. aasta tuumaleppe (JCPOA) ametlik allakirjutaja, kuigi ta andis kokkuleppe elluviimisele oma heakskiidu. Ta andis toona poliitilised suunised, kuid jättis ametliku vastutuse oma valitsusele.