Teaduslike andmete põhjalik analüüs näitab, et meretaseme tõus on viimastel aastakümnetel oluliselt kiirenenud. Värske uuring toob aga välja üllatava tõe: peamiseks põhjuseks ei ole mitte ainult jää sulamine, vaid nähtus, mis toimub meie silme all märkamatult – ookeanide soojuspaisumine.
Kuigi tavaliselt seostatakse meretaseme tõusu liustike ja jääkilpide sulamisega, näitab teadlaste uuring, et suurimaks teguriks on hoopis ookeanide soojenemisest tingitud vee paisumine.
See protsess, mida tuntakse soojuspaisumisena, on lihtne füüsikaline nähtus: ookeanivee soojenedes see paisub ja võtab enda alla rohkem ruumi. See omakorda kergitab meretaset kõikjal maailmas.
Mõistatuslik lünk sai lahenduse
Uus analüüs aitab lahendada ka varasemates uuringutes esinenud lahknevusi, kus meretaseme tõusu peamised põhjustajad – jää sulamine ja ookeanide soojenemine – ei andnud kokku liites tulemuseks tegelikult vaadeldud tõusu. Teadlased nimetavad seda «globaalse keskmise meretaseme seisu tasakaalustamiseks».
«Aastaid on vaadeldud meretaseme tõusu ja selle põhjuste vahel olnud frustreeriv lahknevus,» selgitab USA More St. Thomase ülikooli masinainsener John Abraham. «See töö näitab, et paremate instrumentide, protsesside ja nutikama analüüsiga on see teadmiste lünk ületatav. Nüüd saame meretaseme tõusu selgitada palju veenvama kindlusega.»
Andmete klappimine annab kindluse, et teadlaste arusaam meretaseme tõusu põhjustest on õige. See omakorda aitab luua täpsemaid kliimamudeleid ja prognoosida tulevasi muutusi, mis on hädavajalik meetmete planeerimiseks.
Kiirenev tõus numbrites
Teadlased analüüsisid andmeid kolmes perioodis, kasutades nii ajaloolisi mõõtmisi kui ka kaasaegset satelliidi- ja poitehnoloogiat.
- Alates 1960. aastast on globaalne keskmine meretase tõusnud keskmiselt 2,06 millimeetrit aastas.
- Aastatel 2005–2023 oli see näitaja aga juba 3,94 millimeetrit aastas – pea kaks korda enam.
Uuring näitas, et selle tõusu peamised põhjused on:
- Soojenevate ookeanide paisumine: 43%
- Mägiliustike sulamine: 27%
- Gröönimaa jääkilbi sulamine: 15%
- Antarktika jääkilbi sulamine: 12%
- Muutused maismaa veevarudes (nt veehoidlad): 3%
Teadlaste sõnul on täpsemate tulemuste taga andmekogumise tehnoloogia ja analüüsimeetodite areng. Näiteks on kõrgema resolutsiooniga satelliidipildid parandanud hinnanguid liustike sulamise ulatuse kohta kogu maailmas.
Tulevik on paratamatult niiskem
Teadlased hoiatavad, et need trendid jätkuvad veel pikka aega. Isegi kui heitkoguseid õnnestuks kiiresti vähendada, jätkavad maailma ookeanid mudelite kohaselt soojenemist veel vähemalt pool sajandit.
Kiirenev meretaseme tõus ohustab miljoneid elusid ja elatusallikaid madalatel rannikualadel. Pikaajalised mõjud avaldavad aga mõju kõigile, sõltumata elukohast, sest see häirib toiduahelaid, kaubandussidemeid ja rahvastiku paiknemist. Kuigi teatud kahjud on juba vältimatud, ei ole nende ulatus veel kindlaks määratud. Heitkoguste vähendamine globaalse soojenemise piiramiseks on seega kriitilise tähtsusega.
«Meretaseme tõusu põhjuste mõistmine on hädavajalik tulevaste muutuste prognoosimiseks ning toetab kliimaga kohanemise ja leevendamise püüdlusi,» kirjutavad teadlased uuringu kokkuvõttes.
Uuring avaldati teadusajakirjas Science Advances.
Allikas: ScienceAlert