Kui TÜ Mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor Lauri Saks ja tema kolleegid kuulutasid paar aastat tagasi, et nende analüüside põhjal tõrjuvad kormoranid teised linnuliigid väikestelt meresaartelt välja, soovitasin need tulemused teadusartiklina avaldada. Seda just selleks, et oleks võimalik kontrollida, millise metoodikaga nad tulemusteni jõudsid ja millistest liikidest jutt käib. Nüüd, kus nende uurimistöö on avaldatud, tekkis mul selleks viimaks võimalus.
Paraku need tulemused mind aga ei veena, sest mitmes kohas on töö autorid statistiliste tõlgendustega tõsiselt eksinud. See seab kahtluse alla tulemuste usaldusväärsuse. Kuna kormoranil on juba niigi teenimatult halb maine ja sellised uued infokillud vaid süvendavad kormoranivaenulikku suhtumist, pean vajalikuks oma mured avalikuks teha.
Mitu väärtõlgendust
Töös uuriti, kas kormoranid mõjutavad saarte linnustiku mitmekesisust. Selleks võrreldi esmalt Shannoni mitmekesisuse indeksi väärtusi kormoranide asustatud ja asustamata saartel. Shannoni indeks on mõjutatud samaaegselt nii liikide arvust saarel kui ka nende haudepaaride ühtlusest. Teisisõnu, kui mõni liik muutub saarel domineerivaks, kukub indeksi väärtus kolinal.
Kormoran, kellel on kombeks pesitseda suurtes kolooniates, tõmbab arusaadavalt indeksi väärtuse alla. Niisiis kui uuringu autorid leidsid, et kormorani kohalolu saarel vähendab Shannoni mitmekesisuse indeksi väärtust, on sellest ekslik järeldada, et teisi linde samaaegselt vähemaks jäi.
Asjakohasem oleks olnud mudelis vaadata, mis juhtub mitmekesisuse indeksiga, kui kormorani arvukust ennast mitte indeksi kaasata ja kui lasta indeksite väärtustel ajas muutuda.
Kui oleks niimoodi käitutud, oleks olnud näha, et kormorani asustatud saartel on alguses mitmekesisuse indeks küll madalam kui teistel saartel. Samas tõuseb sel juhul mitmekesisuse indeks aastatega kontrollsaartega samale tasemele. Jällegi, see otseselt ei ütle, et liike oleks juurde tulnud: võib-olla tõusis hoopis liikidevaheline ühtlus või on kormoranid aja jooksul hakanud asustama liigirikkamaid saari. Igatahes ei viita aga andmed, et mitmekesisus aja jooksul väheneks.
Oluline probleemiallikas on seegi, et algandmestikus on väga palju aastaid, kui mõnel saarel loendatigi vaid kormorani haudepaare ja teisi liike üles ei märgitud. Tuimalt suure andmetabeliga töötades ei tule kahjuks esile, kas kormoran tõrjus teised linnuliigid saarelt välja või lihtsalt jäeti teised linnud loendamata.
Mul õnnestus autorite Shannoni indeksi joonis vähemalt aastate 2000-2022 vahemikus sajaprotsendiliselt taasluua ilma, et oleksin pidanud eristama, mis põhjusel mõnel saarel mõni aasta ainult kormoranid pesitsevad. Seega on selge, et osaliselt oli mitmekesisuse indeksi väärtus kormoraniga saartel madalam puhtalt põhjusel, et muid haudelinde paljudel aastatel ei loendatudki.
Teine oluline väärtõlgendus leidis aset kormorani liigipõhiste seoste käsitlemisel. Nimelt, nii artikli arutelus kui ka hilisemas Novaatori kajastuses räägitakse, et 31 liigist kümnel leidusid haudepaaride tiheduse puhul olulised seosed kormorani tihedusega. Neist kaheksa puhul olevat seos negatiivne. Siinkohal jäeti millegipärast mainimata, et pärast Bonferroni korrektsiooni jäi alles vaid kolm negatiivset seost (hõbekajakas, kalakajakas ja tõmmuvaeras) ja üks positiivne seos (kühmnokk-luik).
Bonferroni meetod on vajalik, sest kui teha korraga kümneid statistilisi teste, tekib risk, et mõni statistiliselt olulisena näivatest tulemustest on tegelikult juhuslik. Kuigi autorid esitlesid artikli tulemuste tabelis ka Bonferroni poolt korrigeeritud väärtusi, otsustasid nad järelduste tegemisel kasutada esmaseid korrigeerimata tulemusi. Nii tekkis mulje nagu tervelt kolmandik linnuliikidest oleks kormorani tõttu vähenenud. Novaatori uudisnupu juurde pandi lausa pealkiri “Kormorani pesapaigas tuleb toime vaid paar linnuliiki”, mis on lugejate jaoks ilmselgelt eksitav.
Lisaks ei arvestatud liigipõhiste seoste arvutamisel loodusliku taustafooniga. Tehti küll haudepaaride tiheduse enne/pärast kormorani võrdlus. See aga ei tõesta, et kormoranidega saartel ühe või teise liigi arvukus kiiremini langes kui kormoranideta saartel.
Nimelt, kuna kormoranide arvukus on aja jooksul muudkui tõusnud, tähendab see, et kormoranide arvukuse ja aasta vahel on paljudel saartel tugev positiivne seos. Kui mõne liigi arvukus on enam-vähem stabiilselt aastate jooksul alla käinud, võib tema arvukus korreleeruda samal ajal nii aastanumbri kui ka kormorani arvukusega.
Tegelik pilt on kirjum
Ma ei hakka väitma, et kui liigipõhised analüüsid korrektselt läbi viia, ei leiduks ühtegi negatiivset seost kormorani ja mõne teise linnuliigi vahel. Kormoran võib mõnel saarel ju tõesti enda alla suure pindala haarata ja elutegevuse käigus ka maastikku tahtmatult ümber kujundada.
Selliste seoste tõlgendamisel tuleb aga endiselt väga ettevaatlik olla, sest kahe liigi seos võib olla tingitud hoopis kolmandast sõltumatust tegurist: ühele võib see avaldada positiivset mõju ja teisele negatiivset.
Näiteks on tõenäoline, et ümarmudila saabumine Eesti vetesse soosis kormorani, kuid mõjus halvasti tõmmuvaerale, sest ümarmudil võib olla tema jaoks toidukonkurent. Samas on teada, et tõmmuvaera arvukus hakkas Eestis langema juba ammu enne ümarmudilat ja isegi enne kormoranide tagasitulekut. Kusjuures, kirjanduses on väidetud, et tõmmuvaeraid ohustab saarte kinnikasvamine ja kajakatepoolne röövlus – asjad, mis kormoraniga seoses peaks justkui vähenema.
Harva on teada ainult üks kindel põhjus, miks ühe või teise liigi arvukus on hakanud alla käima. Igatahes niimoodi suvaliselt kümnete liikide arvukusi ainult kormoraniga seostades on suur oht, et päris süüdlane jääb tahaplaanile.
Kui tegu oleks olnud mõne muu liigi kui kormoraniga, poleks nendest küsitavatest tõlgendustest suurt midagi, sest Eestis pole tavaks linnuliike teiste linnuliikide hüvanguks ohjata. Arvan, et nii on ka mõistlik, sest inimene võib omapoolse naiivse vahelesegamisega ökosüsteemile veel rohkem kahju teha. Kormorani puhul võib aga eeldada, et neid tulemusi hakatakse edaspidi kasutama selleks, et õigustada kormorani ohjamist piirkondades, kus ei suudeta demonstreerida negatiivset mõju kalastikule.
Ma tahaks artikli autoreid tänada, et nad leidsid aega Eesti linnustiku peale mõelda. Küll aga sellise ühiskondliku kaaluga teema puhul oleks pidanud statistika osa tõsisemalt ette võtma.
