Kroonilised mittenakkushaigused, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, vähk, diabeet ja kroonilised hingamisteede haigused, moodustavad Euroopas ligi 80 protsenti haiguskoormusest. Seetõttu otsivad teadlased üha täpsemaid viise, kuidas näha haiguste kujunemist enne diagnoosi ja suunata ennetust sinna, kus sellest on kõige rohkem kasu.

Ajakirjas European Journal of Epidemiology ilmunud teadusartiklis kirjeldavad teadlased Taani krooniliste haiguste kohorti, mis hõlmab kõiki inimesi, kes on elanud Taanis aastatel 1975 kuni 2025. Artikli kaasautor on Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Kaire Innos.

Kohorti ühendatakse Taani terviseregistrid, rahvastikuregistrid, genoomiandmed, riiklikud terviseuuringud, keskkonnaandmed ja tervishoiuteenuste kasutamise andmed. Seda võimaldab Taani andmetaristu, kus igal elanikul on alates 1968. aastast isikukood. Selle abil saab eri registrite andmeid teadusuuringutes siduda ja vaadata inimese terviserada pikema aja jooksul.

Kaire Innose sõnul annab selline lähenemine võimaluse näha krooniliste haiguste kujunemist senisest terviklikumalt. “Krooniliste haiguste kujunemisel põimuvad mitmed tegurid. Inimese tervist mõjutavad tema tervisekäitumine, elukeskkond, sotsiaalne taust, tervishoiuteenuste kasutamine ja bioloogiline eelsoodumus. Kui neid andmeid saab koos analüüsida, tekib parem arusaam sellest, millal riskid kujunema hakkavad ja millises eluetapis on ennetus kõige mõjusam,” ütles Innos.

Taani kohorti kasutatakse tulevikus ka masinõppel põhinevate riskimudelite arendamiseks. Masinõpe aitab suurtest andmehulkadest leida mustreid, mis võivad tavapärases analüüsis varju jääda. Näiteks võib kroonilise haiguse riski mõjutada mitme teguri kombinatsioon, kus iga tegur eraldi paistab väike, kuid koos tekib oluline riskimuster.

Teadlased rõhutavad artiklis andmekvaliteedi ja selgete mudelite tähtsust. Tervisevaldkonnas kasutatav riskimudel peab olema arstidele, teadlastele ja otsustajatele arusaadav. Seetõttu pööratakse Taani kohordis tähelepanu sellele, millised andmed mudelisse kaasatakse, kuidas neid töödeldakse ja kuidas tulemusi tõlgendada. “Andmepõhise ennetuse eesmärk on aidata haiguste kujunemist paremini mõista. Usaldus tekib siis, kui andmete kasutamine on turvaline, läbipaistev ja teaduslikult põhjendatud,” sõnas Innos.

Taani krooniliste haiguste kohort on osa Euroopa Liidu ühismeetmest ja Euroopa ühistegevusprojektist PreventNCD-st, mis keskendub vähi ja teiste krooniliste mittenakkushaiguste koormuse vähendamisele. Artiklis tuuakse esile, et suurte rahvastikuandmete ühendamine aitab riikidel liikuda täpsema ennetuse poole.

Ka teised Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, seisavad samade väljakutsete ees. Krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad pika aja jooksul ning nende ennetamine eeldab paremat arusaama inimese elukaarest. Tervise Arengu Instituudi rahvastiku tervise aastaraamat 2026 tutvustab pikiuuringute tulemusi, mis näitavad, et krooniliste haiguste riskitegurid hakkavad kujunema juba lapsepõlves.

Laste toitumist, liikumist, kehakaalu ja ainevahetuslikku tervist mõjutavad pere, eakaaslased, sotsiaalmajanduslik taust, toidukeskkond, liikumisvõimalused ja elukeskkond. Kaire Innose sõnul on pikiuuringute väärtus võimalus jälgida muutusi ajas.

“Ühe ajahetke mõõtmine annab pildi inimese terviseseisundi hetkeseisust. Pikiuuring näitab, kuidas tervisekäitumine, psühholoogilised omadused, kehalised näitajad ja keskkonnategurid aja jooksul muutuvad ning kuidas need hilisema tervisega seostuvad,” lausus Innos.

Eesti jaoks on Taani krooniliste haiguste kohort oluline näide sellest, kuidas pikiuuringutest saadud teadmist saaks suurte rahvastikuandmete abil ennetuseks edasi arendada. Kui pikiuuringud aitavad mõista, kuidas riskid inimese elukaarel kujunevad, siis registri-, tervise-, keskkonna- ja genoomiandmete ühendamine võimaldab otsida sarnaseid mustreid kogu rahvastiku tasandil. Nii saab selgemalt näha, millistes vanuserühmades, piirkondades või sotsiaalsetes rühmades riskid varem koonduvad ning kus annaks ennetus kõige suurema mõju.

Inimeste jaoks tähendab see võimalust suunata ennetust täpsemalt. Kui riskid hakkavad kujunema juba lapsepõlves, peab tervise hoidmine algama seal, kus laps kasvab, õpib ja liigub. See tähendab tervist toetavat kooli- ja lasteaiakeskkonda, paremaid liikumisvõimalusi, tervislikumat toidukeskkonda ning tuge peredele ja kogukondadele, kus haigusriskid kogunevad varem.

Varasem ja täpsem ennetus aitab vähendada ka haiguskoormust ja sotsiaalset ebavõrdsust. Mida varem riskimustreid märgata, seda paremini saab Innose sõnul ennetada olukorda, kus inimene jõuab tervishoiusüsteemi juba väljakujunenud kroonilise haigusega. Seega aitab täpsem ennetus hoida inimeste töövõimet ja elukvaliteeti, vähendada ravivajadust ning pikendada tervena elatud aastaid.

Aastaraamatus välja toodud rahvastiku tervisenäitajate üldandmetest on näha, miks see teema on Eesti jaoks oluline. Oodatav eluiga on Eestis viimase kümnendiga pikenenud, kuid tervena elada jäänud aastate arv jääb Euroopa Liidu keskmisest maha. Samuti erinevad inimeste terviseväljavaated haridustaseme ja elukoha järgi. Näiteks elas aastaraamatu andmetel kõrgharidusega inimene Eestis 2024. aastal keskmiselt 11,4 aastat kauem kui põhiharidusega inimene.

Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab ülevaate Eesti inimeste tervisest ja selle mõjuritest. Tänavune fookusteema käsitleb krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab andmeid ka oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmapõhjuste, vähi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, ülekaalulisuse, vaimse tervise, tervisekäitumise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta. Aastaraamat on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel.