Poliitiline kriis on Narvas kujunenud õiguslikuks ja institutsionaalseks konfliktiks, mille keskmes on see, kas linna juhtimisel tuleb lähtuda volikogu enamuse tahtest või on võimalik volikogu töö halvata menetluslike ja administratiivsete võtetega ka siis, kui enamus on selgelt olemas, kirjutab Aleksei Jevgrafov.
Kuna Narva linnas toimuv poliitiline kriis on pälvinud palju kõneainet, siis on olukorra mõistmiseks vaja sündmused kronoloogilises järjekorras lahti kirjutada, et huvilised saaksid toimuvast põhjaliku ülevaate.
Sündmused said alguse juba 2026. aasta märtsis, kui Mihhail Stalnuhhin ja linnapea Katri Raik kaotasid linnavolikogus enamuse toetuse. Sellest ajast alates on volikogu enamus soovinud arutada umbusaldusavaldusi nii volikogu esimehele Mihhail Stalnuhhinile kui ka linnapea Katri Raigile.
Selle asemel, et võimaldada volikogul küsimusi arutada ja otsuseid teha, on Mihhail Stalnuhhin asunud istungite läbiviimist takistama. Märtsis jäeti ära korraline volikogu istung põhjendusega, et linnavalitsuse ettevalmistatud eelnõud vajavad täiendavat läbitöötamist. Ka mais ei toimunud korralist volikogu istungit. Praktikas tähendas see, et volikogu enamuselt võeti võimalus arutada umbusaldusavaldusi ning langetada linna juhtimist puudutavaid poliitilisi otsuseid.
Olukord on seda kummalisem, et Mihhail Stalnuhhini ja Katri Raigi koalitsioonil puudub volikogus enamushäälte toetus. Seetõttu ei ole nad suutnud isegi määrata volikogu juhtkonnale töötasu. Volikogu esimehe ja aseesimeeste tasude kinnitamiseks on vaja volikogu enamuse toetust, mida võimuliidul ei ole.
Mihhail Stalnuhhini strateegia põhineb venitamisel. Oodatakse aega, mil mõni opositsiooni kuuluv volikogu liige viibib puhkusel, lähetuses või ei saa muul põhjusel istungil osaleda. Sellisel juhul oleks volikogu esimehel võimalik kutsuda kokku erakorraline volikogu istung vaid neljapäevase etteteatamisega ning saavutada ajutine häälteenamus.
Sisuliselt loodetakse sellele, et volikogu enamuse tahe ei ole ajutiselt esindatud ning vähemus saab kasutada tekkinud võimalust enda poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Taolise stsenaariumi vältimiseks on osa volikogu liikmeid valmis vajadusel peatama oma volitused, et asendusliikmed saaksid kiiresti volikogu töös osaleda ning volikogu enamuse tahe oleks jätkuvalt esindatud. Kuid tänavu mai lõpus vabastati poliitilise kriisi keskel kõigile ootamatult ametist kogenud linnasekretär, kes täitis ühtlasi linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid. Just tema pädevuses oli volikogu liikmete volituste peatamise ja asendusliikmete määramise küsimuste kiire lahendamine.
See otsus muutis Mihhail Stalnuhhini ja Katri Raigi jaoks olukorra oluliselt mugavamaks. Kui varem oli võimalik volikogu liikme volituste peatamise ja asendusliikme määramise küsimused lahendada kiiresti, siis nüüd võidakse nende avalduste menetlemisel kasutada maksimaalselt seaduses ette nähtud tähtaegu.
Selle tagajärjel võib tekkida olukord, kus volikogu liige peatab oma volitused, aga asendusliiget ei jõuta enne võimaliku erakorralise istungi toimumist ametisse määrata. See omakorda võib ajutiselt muuta volikogus jõudude vahekorda ning anda vähemuses olevale võimuliidule võimaluse saavutada otsuste vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus.
Kuna volikogu esimees keeldus kutsumast kokku istungit, mida nõudis vähemalt veerand volikogu koosseisust, otsustasid 16 volikogu liiget 1. juunil koguneda Raekoja saalis ning arutada juba 23. aprillil esitatud eelnõusid. Korraldajad tuginesid seejuures riigikohtu 16. aprilli 2004. aasta lahendile, mille kohaselt ei tohi kohaliku omavalitsuse esinduskogu töö sõltuda ühe isiku tegevusest või tegevusetusest.
Koosolekul osales 16 volikogu liiget 31-st ehk volikogu enamus. Võeti vastu otsused avaldada umbusaldust Mihhail Stalnuhhinile, Jana Kondrašovale ja linnapea Katri Raigile. Samuti valiti Narva linnavolikogu esimeheks Urbo Vaarmann, aseesimeesteks Natalia Umarova ja Nadežda Tšerkasina ning linnapeaks Jaan Toots.
Selle asemel, et otsida võimalusi tekkinud poliitilise kriisi lahendamiseks, asus Mihhail Stalnuhhin juba enne 1. juuni koosoleku toimumist selle tulemusi vaidlustama. 29. mail saatis ta Narva linnavalitsusele, linnakantseleile, valimiskomisjonile ja linnasekretäri ülesannetes olevale ametnikule ametliku teavituse, milles teatas, et 1. juuniks kavandatud kogunemist ei saa käsitada Narva linnavolikogu istungina ning selle käigus vastu võetud dokumente ei tohi lugeda volikogu õigusaktideks ega ametlikeks dokumentideks. Samuti kutsus ta adressaate üles mitte tegema nende dokumentide alusel mingeid toiminguid.
Selline käitumine tekitas volikogu enamuses tõsist hämmeldust. Juba enne koosoleku toimumist saadeti kogu linna haldusaparaadile signaal, et volikogu enamuse võimalikke otsuseid ei tule tunnustada ehk otsus 1. juuni koosoleku tulemusi mitte tunnustada sisuliselt tehtud juba enne, kui koosolek üldse toimus.
Narva linnavolikogu kantselei ei tunnustanudki 1. juunil toimunud volikogu istungina ning keeldus esitatud dokumente registreerimast. Kantselei viitas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ning justiits- ja digiministri Liisa Pakosta seisukohale, mille kohaselt ei ole volikogu vähemusel õigust istungit iseseisvalt kokku kutsuda.
Selline põhjendus tekitab aga küsimusi, sest 1. juunil toimunud koosoleku kutsusid kokku ja viisid läbi mitte volikogu vähemuse, vaid volikogu enamuse esindajad. Koosolekul osales 16 volikogu liiget 31-st ehk üle poole volikogu koosseisust. Seetõttu seisneb vaidluse tuum selles, kas volikogu enamus võib tegutseda, kui volikogu esimees keeldub järjepidevalt täitmast oma kohustust kutsuda kokku istung, mida nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.
Olukorra muudab veelgi erakordsemaks asjaolu, et 2. juunil andis Mihhail Stalnuhhin välja käskkirja, millega keelas Narva linnavolikogu kantseleil vastu võtta ja registreerida 1. juunil toimunud koosolekul vormistatud otsuseid. Sisuliselt ei piirdunud volikogu esimees enam üksnes oma õigusliku arvamuse avaldamisega, vaid andis kantseleile otsese korralduse jätta volikogu enamuse poolt esitatud dokumendid registreerimata.
Volikogu enamuse hinnangul on selline olukord enneolematu. Esitasime kantseleile korduva nõude dokumentide registreerimiseks. Meie hinnangul ei ole kantselei ülesanne anda poliitilist või õiguslikku hinnangut dokumentide sisule, vaid registreerida volikogu liikmete esitatud dokumendid ning tagada nende ametlik menetlemine. Kantselei peab teenindama kogu volikogu kui institutsiooni, mitte üksnes volikogu esimeest.
Samuti juhtisime tähelepanu sellele, et dokumentide registreerimine ei tähenda nende sisulist tunnustamist ega õigusliku hinnangu andmist. Dokumentide registreerimine tähendab üksnes nende ametlikku vastuvõtmist, saabumise fikseerimist ja edasise menetlemise võimaldamist vastavalt kehtivale korrale.
Seega käib Narvas vaidlus selle üle, kas volikogu enamusel on võimalik oma seaduslikke ülesandeid täita, kui volikogu esimees keeldub istungeid kokku kutsumast, korralisi istungeid jäetakse ära, enamuse algatatud küsimusi ei panda päevakorda ning kantselei keeldub enamuse poolt esitatud dokumente registreerimast.
