Esmaspäeval päris EKRE fraktsioon tuuliku- ja sisserändeminister Andres Sutilt aru nn pöördukse efektist tulenevate huvide konfliktide kohta kliimaministeeriumi haldusalas, mille teksti luges ette saadik Rain Epler.
Rain Epler: “Kaitsepolitseiamet on oma aastaraamatus rõhutanud, et niinimetatud pöördukse efekt kujutab endast tõsist korruptsiooniriski olukordades, kus ametnikud liiguvad erasektorisse samas valdkonnas, kus nad alles hiljuti on osalenud oluliste ja rahaliselt mahukate otsuste tegemisel.
Kapo on eraldi välja toonud, et just näiteks energiasektori investeeringud kuuluvad valdkondade hulka, kus investeeringute suurus ja kiirustamise surve, mis tuleneb meie tänasel valitsusel ja ka Euroopa juhtkonnal mingisugusest ideoloogilisest ideest, et teatavat liiki ebakvaliteetsed elektritootmisviisid on eriti olulised. Ilmselt nad on olulised sellepärast, et sinna saab hästi ruttu hästi palju raha minema saata ja kui sa ühest kohast saadad raha minema, siis ta teise kohta jõuab kohale.
Ja konkreetselt, kui me nüüd siin möödunud töönädalal lahkasime seda, milline on olukord seoses kaitsetööstusega, mis nüüd tasapisi võtab üle kliima- ja rohetööstuselt seda suure raha kiiresti kulutamise rolli, siis siiski ei maksa ka Kliimaministeeriumit tähelepanuta jätta.
Lähiajaloos on meil ju olnud paar juhtumit Kliimaministeeriumis, kus näiteks taastuvenergia valdkonna juht asus ministeeriumis töötamise järel juhtima toonase nimega Eesti rohetehnoloogia liitu. Praegu on selle liidu nimi Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit. Teine ametnik, kes teda asendas, on ka liikunud erasektorisse.
Kui me liigume veidike ajas tagasi ikkagi seda Kliimaministeeriumi liini pidi, siis ma ütleksin, et selline Kasemets–Moora–Klaas liin tasuks kindlasti tõsist sisevaadet. Sellised kliimaärimehed nagu praegune riigisekretär Keit Kasemets, tuntud ajakirjandustegelane ja praegune Delfi arvamustoimetaja Erik Moora ning lisaks härrasmees Klas Klaas omasid kolmekesi OÜ-d ClimaCash, mis oli just tehtud start-up, et kasutada enda tegevuse alustamiseks ja edasiviimiseks ka riiklikke toetusi.
Klas Klaasi naine Kristi Klaas on liikunud Keit Kasemetsa tuules. Ühel hetkel, kui Kasemets läks kantsleriks, sai Klaas asekantsleriks. Täna, kui Kasemets on mõnda aega olnud riigisekretär, on Klaas liikunud Riigikantseleisse. Kasemets on küll oma osaluse OÜ-s müünud, aga meie ei pruugi ju teada, kas see müümine on formaalne, selleks perioodiks, kui ta ise avalikus sektoris kõrgel kohal tegutseb, või on see sisuline müük. See juhtum iseloomustab isegi sellist olukorda, kus tegutsetakse erasektoris ja samal ajal ollakse väga lähedalt seotud avaliku sektori institutsioonidega, kus raamistikku kujundatakse.
Sellega seoses oleme minister Sutile esitanud terve rea küsimusi: kuidas ministeerium väldib huvide konflikti olukorda, mida on ette võetud ja milliseid järeldusi on senisest tehtud?”
Helle-Moonika Helme tõi teiseigi näiteid: “Meil on ka tõestisündinud nii-öelda teistpidi pöördukse juhtum, kus Bolti endine töötaja Sandra Särav liikus tööle ministeeriumi, oli seal nii kaua, kuni sai läbi suruda selle, et Eesti ei nõustunud platvormitöötajate direktiiviga, ja Bolt sai sellega soodustingimused äritegevuseks.
Bolti omaniku õde Maia-Liisa Anton on Kliimaministeeriumi kliimanõukogu liige, tema tütar ehk Bolti omaniku õetütar on Sihtasutuses Keskkonnaõiguse Keskus tööl ja sellel KÕK-il on olnud rahalisi ja tööalaseid kokkupuuteid kliimavaldkonna rahandusmehhanismidega ja saanud toetusi läbi KIK-i.
Ka see on puhtakujuline nepotism ja huvide kokkulangemine, mis tegelikult on päris inetu. Ja kui me vaatame, kuidas Bolt meil tegutseb nagu riik riigis, olles igati toetatud ka seadusloome tasandil ja seda mõjutades, siis kas sellised asjad ka teie jaoks on probleem või peaksid olema?”
Hiljem võttis Rain Epler teema kokku: “Kui meil siin näiteks automaksu kehtestati, siis oli väga palju Euroopast juttu. Ja küll olid reformierakondlased õnnetud Eesti üle, kus veel automaksu ei ole, igal pool mujal on. Nad loomulikult jätsid sinna kõrvale rääkimata selle, et kõik muud autoga seotud maksud, olgu see registreerimine, tehnoülevaatus või muu, on muudes riikides sümboolsed. Meil on nüüd nii, et meil on need lõivud ja tasud kõige suuremad ja lisaks on ka automaks.
Mis puudutab seda nii-öelda pöördukse efekti või siis seda efekti, kus ametnikud alguses kujundavad raamistiku ja regulatsiooni või määravad toetusi, korraldavad hankeid ja ise liiguvad hiljem tööle ettevõtetesse või lobiorganisatsioonidesse, kes otseselt sellest kasu saavad, siis täna minister Sutt minu arvates kordas seda, mida rääkis siin minister Pevkur kaitsevaldkonna kohta. Ta ütles, et midagi ei saa teha, lihtsalt ei ole võimalik midagi teha. Ma ütleksin, et kui sa ministrina toimetad, küll on võimalik midagi teha. Sul on võimalik järgmise toetusvooru tingimustes öelda, et sa välistad näiteks sellised ettevõtted, kes on ilmselgelt seotud olnud valdkonna reguleerimisega.
Aga üks asi, mida oleks võimalik teha: kui me vaatame selle nädala päevakorda, siis siia on nüüd laotud kolmapäeva ligi 40 eelnõu, millega küll on kiire, aga mis puudutab seda pöördukse efekti reguleerimist, siis nii Pevkur kui ka Sutt ütlevad, et ei saa teha, seda tuleks seadusandlikult kuidagi reguleerida. Aga kui küsida, kas te hakkate siis valitsusega reguleerima, siis vastatakse umbes niimoodi, et oleks vaja hakata, oleks vaja, et keegi hakkaks seda reguleerima. Ei kiputa nagu härjal sarvist haarama.
Kolleeg tõi siin esile, et muudes riikides on sellega tegeletud. Loomulikult, Eesti on väike riik ja meid on siin vähe ja me peame kuidagi mõtlema välja selle skeemi, kuidas inimesed saavad liikuda valdkondade vahel, aga see ei tohiks ikkagi olla niimoodi, et sa kõigepealt mõnda aega tegeled sellega, et maksumaksja raha kasutamise raamistik ja muu seadusraamistik ette valmistada ja siis liigud tööle seda enda ettevalmistatud raamistikku erasektoris kasumlikult ellu viima. Seal ikkagi oleks mõistlik mingid piirid seada.
Ma tõesti ei ole avaliku teenistuse seaduse ekspert, aga ma lõpuni küll ei ole veendunud, et näiteks töölepingus ei ole võimalik kantsleri ja asakantsleriga mingisuguseid lisaklausleid kokku leppida selle kohta, mis puudutab jahtumisaega.”
