Soome teadlane Anna Rotkirch mäletab hetke, mil ta eksis.

Kui tutvumisrakendused telefonidesse jõudsid, intervjueeriti Soome Rahvastikuliidu teadusprofessorit tutvumisrakenduste mõju kohta suhetele. Tol ajal vastas ta, et neil pole mingit mõju, vahendab Yle.

Inimesed leiavad teineteist ikkagi ning armastuse ja seksi vajadus ei muutu. Ma eksisin selles täielikult, tunnistab ta.

Tutvumisrakendused muutsid lõpuks seda, kuidas me oma abikaasadega kohtume.

Rotkirchi sõnul on digitaalmeedial tugev seos sündimuse langusega. See raskendab suhete loomist ja nende kestmist.

See on olnud selgelt nähtav alates 2010. aastatest, mil sündimus hakkas Soomes ja kogu maailmas langema.

Sündimuse kiire langus pärineb ajast, mil nutitelefonid ja sotsiaalmeedia muutusid levinumaks, lausub ta.

Samal ajal seostatakse ekraaniaega suurema lahutuse riski ja madalama suhtega rahuloluga.

Soome Rahvastikuliidu jaoks on sündimuse langus keeruline teema, sest soomlaste soovid laste saamiseks ei täitu.

Noored täiskasvanud soovivad keskmiselt kahte last ja umbes iga neljas soovitud laps jääb sündimata.

Soome Statistikaameti andmetel oli eelmisel 2025. aastal sündimuses väike tõus. Kogusündimuskordaja tõusis 1,30 lapseni, kuid see on siiski väga madal.

Rotkirchi sõnul on lastetute inimeste osakaal suurenenud ja suureneb jätkuvalt.

Kõik viitab sellele, et meil tulevad rekordiliselt kõrged lastetuse määrad, sõnab ta.,

Uuringute kohaselt veedavad keskkooliõpilased, eriti tüdrukud sotsiaalmeedias kuni neli tundi päevas. See võtab aega unelt, liikumiselt ja päris suhetelt.

Kui me Rahvastikuliidus keskkooliõpilastega rääkisime, ütlesid nad ise, et on õnnelikud, et nad pole nooremad, sest nooremate lapsepõlv on hävitatud, räägib ta.

Rotkirchi sõnul tuleks armastust kaitsta ka päriselus, olgu see siis pereliikmete või romantiliste partnerite vahel.

Rotkirchi sõnul võib sotsiaalmeedia tugevdada ideed, et pere või laste omamine pole seda väärt. Seega võib see mõjutada sündimust.

Üks argument, mis sotsiaalmeedias esile kerkib, on see, et emaks olemine ja suhted muudavad naise elu ning et sünnitus on raske.

Sünnitamine pole kunagi nii hea olnud kui tänapäeval, kuid sünnitushirm on endiselt tugevam kui kunagi varem, lausub ta.

Sotsiaalmeedia võib samuti tugevdada hirmu selle ees, kuidas lapse saamine inimese elu muudab.

Näiteks Tiktokis on praegu väga tugev meem, et abielunaised on palju halvemas olukorras kui vallalised naised. See lihtsalt ei vasta tõele enamiku elanikkonna puhul, sõnab ta.

Sotsiaalmeedia platvormidel on emaduse teemaline vestlus polariseerunud. Platvormidel on raske leida tavalist pereelu.

Noored emad ütlevad, et nad on kas ideaalsed emad või et emaks olemine on täiesti kohutav, elu lõpp ja ohverdus, räägib ta.

Rotkirchi sõnul on TikTok tuntud ka platvormina, kus viljatus aruteludes teemaks tuleb.

Emadus orjastab naise ja kõik emad on kohutavalt õnnetud ning see on hullumeelne ohverdus, mille sa tood. Emadus teeb sind ka vanaks, märgitakse.

Rotkirch mäletab TikTokist naist, kes rääkis kõigest, mis sünnituse ajal ja lapse elus pärast seda valesti minna võib.

Paljud inimesed lihtsalt naeravad nende üle, aga see on ka omamoodi üsna karm. Üks naine ütles, et see on üsna misogüünne. Rasedusega kaasnevat keha muutust peetakse probleemiks.

Samuti püütakse head välja näha sotsiaalmeedias. Oluline on tööl edu saavutada ja hea välja näha, aga perekonnast eriti ei räägita.

Algoritmid võivad eelistada sõnumeid, mis soovitavad halbu suhteid vältida ja rõhutavad üksi toimetulekut.

Rotkirch arutleb, kas peagi tuleb tagasilöök, mis tähendab, et me teeme peagi jälle rohkem asju koos, mitte telefoni teel.

Kui esimesed uuringud tubaka kahjulikkuse kohta aastakümneid tagasi ilmusid, vähendasid kõrgelt haritud inimesed kohe suitsetamist. Hiljem kehtestati tubakaseadus, mille eesmärk on vähendada tubaka ja nikotiinitoodete tarbimist.

Rotkirch toob näite oma elust.

Ta ei taha tööl Teamsi koosolekuid pidada.

Soovitan alati kohtuda. Minu jaoks on see rahuldustpakkuvam kui ekraanide kaudu vestlemine, sõnab ta.

Rotkirchi poolt valitsusele esitatud aruandes oli 20 sündimuse suurendamise ettepanekut. Nendest on Soome Rahvastikuliit nüüdseks välja töötanud Beebifondi, et kindlustada noorte perede rahandus.

Lisaks Beebifondile on üks teadusprofessori ettepanekutest seotud digitaalse heaoluga.

Tehnoloogiat tuleks kasutada abivahendina, kuid mitte lasta sel elu kontrollida.

Me ei ütle „kogu elekter maailmast välja”, vaid seda, kuidas saaksime pärast kiiret ehmatust naasta digitaalsete seadmete kasutamise juurde, mis toetab meie heaolu, sõnab ta.

Paljud Euroopa riigid kaitsevad lapsi digitaalse meedia eest, kehtestades sotsiaalmeedias vanusepiirangud. Eelmisel sügisel kiitis Euroopa Parlament heaks resolutsiooni, mis pakkus välja ühtse Euroopa vanusepiiri sotsiaalmeedia kasutamiseks 16 aastat.

Soome on midagi ette võtnud, kuid ettevaatlikumalt kui näiteks Taani, Norra või Prantsusmaa.

Soomes on sotsiaal- ja terviseministeerium alustanud ettevalmistusi laste ja noorte kaitsmiseks sotsiaalmeedia kahjude eest.

Norras on valitsus juba teinud ettepaneku kehtestada vanusepiirang 16 aastat.

Rotkirchi sõnul peab teadlane alati kahtluse alla seadma valitsevad arusaamad õigest ja valest.

Ta eksis tutvumisäppide osas, aga see pole alati nii olnud.

Enne kolmanda lapse saamist oli tal 1990. aastatel beebipalavik, kui sündimus oli kõrgem. Varem arvati, et beebipalavikku ei eksisteeri.

Oma kogemuse kaudu hakkas ta ise beebipalavikku uurima ja tõestas väite valeks. Sellega vihjab ta, et inimese enda isiklikud kogemused mõjutavad seda, kuidas teadusele lähenetakse.

Rotkirch on rääkinud sellest, kuidas suhted on tänapäeval hapramad.

Noored naised on talle öelnud, et nad lahutavad, kui nad pole oma suhetes õnnelikud, samas kui vanem põlvkond jäi kinni halbadesse suhetesse.

Rotkirch vastab, et ta teab täpselt, mida uuringud näitavad ja mida tema naissõbrad selle teema kohta ütlevad.

Võin kindlalt öelda, et see pole nii. Idee, et me olime õnnetud, põhineb suuresti sotsiaalmeedia väidetel, mis ei vasta tõele, vähemalt Soomes, sõnab ta.

Loe allikast edasi