Esmaspäeval käis Riigikogus sotside algatusel päris kõva vaidlus homoteemal ja seal ilmnesid noorte enesetappude küsimuses täiesti lahknevad seisukohad liberaal-vasakpoolse ja konservatiivse leeri vahel.
Vasaktädid (Joller, Izmailova, Pakosta, KriKallas jt) väidavad, et homonoored teevad enesetappe, sest neile on kapist väljumine ja sealt väljaspool elamine raskeks tehtud, noored ei kannatavat seda välja, panevat käe enda külge ja vaja on kedagi selle eest represseerida.
Konservatiivne leer seevastu selgitab, et enesetappe võivad teha just need noored, kes on oma loomulikust keskkonnast välja kistud, neilt on võetud sooline ja seksuaalne identiteet, kuid uus “identiteet” ei tööta, sageli on soomuutmisega kõik pöördumatuks tehtud ning suhted lähedastega lõhutud, mistõttu pole ka kusagile mujale taanduda kui olematusesse.
Ilmselgelt on konservatiivide argumendid mõjukamad. Esiteks, Eesti riik on Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside valitsedes tehtud äärmiselt homosõbralikuks riigiks – ka esmaspäeval luges peaminister Kristen Michal Riigikogus pikalt ette, mida kõike on tehtud ja veel tehakse tähestikurahva heaks. Seega riiklik taust on homonoortele igati soodus, neile on juurdepääs ka meditsiinile priiks tehtud, kui nad ennast rikkuda tahavad. Võib julgelt väita, et kuigi põhiseaduse kohaselt on traditsiooniline pere riigi erilise hoole all, siis Reformierakonna valitsedes on selleks homoseksualism.
Ühiskonnas võib vastuseis veel olemas olla, aga seda ei lahenda repressioonidega, nagu sotsid-marksistid oma leivaisale tuginedes nõuavad. Kui teised noored ütlevad uusidentiteediga noorele halvasti, siis neid ikkagi Tartu vanglasse moslemitega kongi jagama ei saada. Vanemaid võib trahvida, aga ega noor “homofoob” seepärast homodest paremini arvama hakka, kui pere rahakotti hõrendatakse.
Kui ühiskonna suhtumine geinoori enesetapule sunnib, siis pigem ehk seetõttu, et ega uus “identiteet” ju tööle hakka – poisist tüdrukuks hakanu vaevalt endale poissi leiab ja ka vastupidi. Eelarvamust soomuutjatest Gulagiga välja ei peksa. Sotsid muidugi loodavad, et pekstakse, seepärast nad Gulage tahavadki, koos eelneva vaenukõneseadusega.
Ilmselgelt lähevad noored suitsiidi teed pigem siis, kui nad on enda identiteeti muutnud ja avastavad, et ega see olegi mingi pääsetee, pigem on probleemid uued ja neid on rohkem. Kurvem on see, et paljud noored hakkavad soolist ja seksuaalset identiteeti muutma paljalt sellest, et tegu on ohtralt levitatava trendiga. Kui asutakse sugu muutma, siis tagasiteed ei ole – ja noored lähevad just noorusrumalusest ja kogemuste vähesusest sellele teele.
Konservatiivide teooria õigsust tõendavad ka teised “ärevused” lisaks sooärevusele – näiteks kliimaärevus, mis hävitab massiliselt noorte tervist kogu liberaalses Läänes. Noored kardavad isegi elada, rääkimata tulevikus laste saamisest, nagu seda on tõestanud ka liberaalne-vasakmeedia, kes on seda serveerinud muidugi omas võtmes, juttudega, et Maa pidavatki kohe-kohe süttima. Selle kohta on isegi üks Simpsonite osa, kus Lisa Simpson jutustab klassile hauataguse häälega kliimakatastroofist Springfieldis ja üks laps viskub selle peale aknast välja.
Seega sunnivad noori enesetappudele või hävitavad nende vaimset tervist just vasakpoolsete ja liberaalide algatatud “ärevuskampaaniad”.
Koolinoorte juurest tuleb siirduda noorte liberaalsete ja vasaknaiste juurde, kellest mõnedki (Zuzu Izmailova, Hanah Lahe) on meedias tunnistanud probleeme stressi, depressiooni ja vaimse tervisega. Aga mille üle nad imestavad – barrikaadidel pidevas sõjaolukorras elades kannatabki “kuppel”. See keskkond ei ole noorte naiste jaoks, kes peaksid huvituma moest, noortest meestest, suhetest, ka karjäärist, kindlasti lõbutsemisest – aga nad on rindel.
Need noored vasakliberaalsed naised karglevad ju barrikaadilt barrikaadile, võitlevad küll abordiõiguse, küll geide, küll puurikanade, küll kliimapäästmise eest ja kõik see tähendab ju kellelegi vastandumist, kellegi vihkamist selle eest, mida too väidetavalt teinud on. Neid naisi kimbutavad kliima-, sõja-, soo- ja muud ärevused. On selge, et zuzud ja hanahlahed ei saagi vaimselt ega füüsiliselt terved olla, ükski naiskomissar ei saa elada normaalset elu. Tavaliselt pole sellistel aktivistidel ja õigusnõudlejatel ka suhtekaaslast, on vaid endasugused võitluskaaslased, on üksindus ja võitlused, ja see kõik hävitab.
Juba kolmandas erakonnas maandunud Izmailova karjäär on ju veel eriline: algul roheline puudekallistaja, kuid siis Keskerakonna kutsel Reidi teed ehitav abilinnapea. Tema ajal sai roheliste peaideoloogiaks homoagenda. Sellest seltskonnast läks ta poliitprojekti E200, kust intriigitsemiste tõttu maandus taas sotside juures. Sellise kirju elu juures ei saa naispoliitik säilitada ei mainet ega vaimset tervist. Teine taoline tegelane oli Johanna-Maria Lehtme
More, kes muutus pisarsilmsest Ukraina-kaitsjast imeruttu kriminaalseks Ukrainale annetatud raha varastajaks.
Kui Kersti Kaljulaid ja Kaja Kallas feministlike huigete saatel “päikesetõusuvalitsuse” moodustasid, hoiatasid mõistlikud naispoliitikud ise, et pole naise ülemvõimu teemaga vaja üle pingutada, sest siis on ka läbikukkumised naiste omad. Nii ongi läinud. Seda enam, et päris mitmes sotsiaalmeediakommentaaris on kuulda, et mehed ei võta barrikaadidel lippavaid naisi enam naistena, vaid seltsimeestena, kusjuures vastikute, pidevalt tülinorivate seltsimeestena.
Eesti liberaalne ühiskond on väga tugevalt marksismi suunas kaldu. Paraku on siin juba üks muutus: ei ole enam 2021. aastal, mil kaporatuuri võimupöördega võimu haaranud vasakliberaalidel oli tugev ideoloogiline mainepagas. Tänaseks on kogu see ideoloogia nii läbi leierdatud, et propagandistlik uudsus on kadunud ning kõik ideoloogilised kitsaskohad on ka relvastamata pilguga näha. Nii nagu oli 1980. aaste algul Nõukogude Liidus, kus jätkuvast “kommunismiehitamisest” hoolimata irvitas rahvas selle ideoloogia üle avalikult.
Ka nüüd, liberaalses Eestis”, ei tööta enam ei vaktsiinipropaganda, et kliimahüsteeria, ei homoagenda, ei “sallivus” – kõik need kampaaniad on ammendunud, oma sisutust näidanud, oma perspektiivitust tõestanud. Pendel liigub tagasi konservatismi suunas. Vasakliberaalidel on veel jõudu, võimalusi ja toetajaid, aga aeg
•
•
More töötab juba nende kahjuks. Kuigi nad suudavad veel ka vangilaagrid täita.
Uued Uudised
Related Posts
Zuzu tegi “marykrossi”, Kristen Michal polnud nõus oma valitsetavat riiki “homofoobseks” tunnistama
Evelin Poolamets: emasid ja vanaemasid jääb järjest vähemaks
Helle-Moonika Helme peaministrile: te tulete inimestele nende oma raha eest kosja!
VIDEO | Martin Helme Tartu rahu skandaalist: Kristina Kallase estofoobne poliitika on üdini Eesti-vaenulik
