
Ulmekirjanikuna kuulsust kogunud L. Ron Hubbardi «Dianeetikat» saatnud edu kasvas aegamööda kurikuulsaks juhikultusega suletud religiooniks.
Raamatu ilmumise ajal oli Hubbard juba kõige enam avaldatud kirjanik maailmas, kuid «Dianeetikast» pidi saama uut ajastut loov eneseabiraamat. Raamat koosneb hulgast pseudoteaduslikest mõttekäikudest, mida Hubbard aegamööda populariseerima hakkas.
Ise kirjeldas Hubbard oma teost kui «segu Lääne tehnoloogiast ja Ida filosoofiast» ja väitis, et raamat «moodustab silla» küberneetika ja semantika vahel.
Aegamööda on teosest saanud usuliikumise saientoloogia üks tüvitekste. Kuna tegemist on suletud organisatsiooniga, mis piirab liikmete vabadusi ja inimõigusi ning on olnud seotud ka väidetavate kuritegudega, on ühendus mitmes riigis kuulutatud ohtlikuks sektiks.
9. mai sündmused Eestis:
1899 – Tallinnas avati Dvigateli vagunitehas.
1906 – Vene Talurahvapank laienes ka Balti kubermangudesse.
1907 – Tartus asutati üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Estica.
1908 – Rootsi kuningas Gustaf V, kes oli 17. aprillil vana kalendri järgi sõitnud Tallinna kaudu Peterburi Rootsi printsi Wilhelmi laulatusele, saabus hommikul taas Tallinna ning veetis siin päeva, külastades Mustpeade maja, Toomkirikut, Aleksander Nevski katedraali ja Russalka mälestussammast. Lõppes ka 17. aprillist kestnud Rootsi sõjalaevastiku visiit Tallinna.
1934 – Sisekaitseülem sulges Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei Tallinna 1. ühingu riigivastase kihutustöö pärast.
2006 – Riigikogu ratifitseeris häältega 73:1 Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu.
2009 – Saaremaal Sõrves avati nelja kilomeetri pikkune Läänemerd ja Liivi lahte ühendav Salme jõe kanal.
Ja maailmas:
1386 – Portugal ja Inglismaa uuendasid Windsori lepinguga 1275. aastast kehtinud liitu, mis on üks vanimaid veel tänase päevanigi kehtivaid sõpruslepinguid.
1671 – Thomas Blood varastas Londoni Towerist Briti kroonijuveelid.
1901 – Neli päeva pärast Austraalia Liidu loomist kogunes Melbourne’is esimest korda Austraalia parlament.
1926 – Richard Byrd ja Floyd Bennet lendasid esimestena lennukiga üle põhjapooluse.
1927 – Austraalia pealinnaks sai Melbourne’i asemel Canberra.
1933 – Berliinis toimus esimene natslik raamatuhävitamine, tulle visati 25 000 raamatut.
1945 – Jõustus Saksamaa tingimusteta kapituleerumise akt Teises maailmasõjas.
1950 – Prantsusmaa välisminister Robert Schuman
More avaldas deklaratsiooni, milles ta soovitas Euroopa riikide koostöö alusena luua Prantsuse-Saksa söe- ja terasetoomist ühitav ülemamet.
1960 – Ameerika Ühendriigid legaliseerisid esimese riigina rasestumisvastased tabletid.
1986 – suri koos uusmeremaalase Edmund Hillaryga Džomolungma vallutanud šerpa Tenzing Norgay.
1987 – New Yorki suundunud Poola reisilennuk kukkus alla Varssavi lähedal asuvasse metsa, hukkus 183 pardalviibinut.
1997 – Veneetsia separatistid vallutasid Markuse väljaku kellatorni. Kõik kaheks meest vahistati peatselt.
2001 – Ghana pealinna Accra jalgpallistaadionil tallati surnuks 126 inimest, kui politsei möllavaid fänne pisargaasiga rahustada püüdis ja sellega hoopis paanika põhjustas.
2004 – Roomas asutati Euroopa Vasakpartei.
2006 – ÜRO sõjaroimatribunali ette astus 11 Srebrenica massimõrvas süüdistatud Bosnia serblast.
9. mai
| See artikkel on kuupäevast; samanimelise kolhoosi kohta vaata 9. Mai (kolhoos) |
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 |
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2026 | ||||||
9. mai on Gregoriuse kalendri 129. (liigaastal 130.) päev. Juliuse kalendri järgi 26. aprill (1901–2099).
Sündmused
- 1899 – Tallinnas avati a/s Dvigateli vagunitehas.
- 1906 – Vene Talurahvapanga tegevus laienes ka Balti kubermangudele.[1]
- 1907 – Tartus asutati üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Estica.[2]
- 1908 – Rootsi kuningas Gustaf V, kes oli 30. aprillil (ukj) sõitnud Tallinna kaudu Peterburi Rootsi printsi Wilhelmi laulatusele, saabus hommikul taas Tallinna ning veetis seal päeva, külastades Mustpeade maja, toomkirikut, Aleksander Nevski peakirikut ja Russalka mälestussammast. Lõppes ka 30. aprillist kestnud Rootsi sõjalaevastiku visiit Tallinna.
- 1934 – sisekaitseülem sulges Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei Tallinna 1. ühingu riigivastase kihutustöö pärast.
- 2006 – Riigikogu ratifitseeris häältega 73:1 Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu.
- 2009 – Saaremaal Sõrves avati nelja kilomeetri pikkune Läänemerd ja Liivi lahte ühendav Salme jõe kanal.
Maailmas
- 1386 – Portugal ja Inglismaa uuendasid Windsori lepinguga oma 1275. aastast kehtinud liitu. See on vanimaid siiani kehtivaid sõpruslepinguid.
- 1671 – Thomas Blood varastas Londoni Towerist Briti kroonijuveelid.
- 1901 – neli päeva pärast Austraalia Liidu loomist kogunes Melbourne'is esimest korda Austraalia parlament.
- 1903 – asutati Eesti Heategev Selts Helsingis.[3]
- 1926 – Richard Byrd ja Floyd Bennet lendasid esimestena lennukiga üle põhjapooluse.
- 1927 – Austraalia pealinnaks sai Melbourne'i asemel Canberra.
- 1933 – Berliinis toimus esimene raamatupõletamine.[viide?]
- 1945 – jõustus Saksamaa tingimusteta kapituleerumise akt teises maailmasõjas.
- 1950 – Prantsusmaa välisminister Robert Schuman avaldas deklaratsiooni, milles ta soovitas Euroopa riikide koostöö alusena luua Prantsuse-Saksa söe- ja terasetootmist ühitav ülemamet.
- 1960 – Ameerika Ühendriigid legaliseerisid esimese riigina rasestumisvastased tabletid.
- 2004 – Roomas asutati Euroopa Vasakpartei.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 9. mail
- 1751 – Jakob Friedrich von Abel, saksa filosoof, psühholoog ja pedagoog
- 1837 – Adam Opel, saksa insener
- 1924 – Bulat Okudžava, vene luuletaja ja muusik
- 1925 – Helga Jõerüüt, eesti maalikunstnik
- 1925 – Elga Leškin, eesti moekunstnik
- 1926 – Abel Nagelmaa, eesti kirjandusteadlane
- 1928 – Colin Chapman, inglise insener, ettevõtte Lotus Cars asutaja
- 1928 – Barbara Ann Scott, kanada iluuisutaja
- 1928 – Heino Kärblane, eesti põllumajandusteadlane
- 1929 – Valter Rummel, eesti tõlkija
- 1933 – Uno Kajak, eesti suusasportlane
- 1939 – Ralph Boston, ameerika kergejõustiklane (kaugushüppaja)
- 1940 – Jarmo Virmavirta, soome ajakirjanik
- 1949 – Billy Joel, ameerika muusik
- 1950 – Maire Liivamets, eesti kirjandusteadlane
- 1953 – Cardo Remmel, eesti majandustegelane
- 1953 – Sergei Pedersen, eesti muusik
- 1956 – Toomas Suuman, eesti näitleja
- 1959 – Maie Poomann, eesti haridustegelane
- 1965 – Steve Yzerman, kanada jäähokimängija
- 1965 – Margus Harak, eesti bioloog
- 1968 – Marie-José Perec, prantsuse kergejõustiklane
- 1968 – Maria Avdjuško-Taska, eesti näitleja
- 1975 – Ilomai Küttim (Electra), eesti diskor ja saatejuht
- 1976 – Ott Kadarik, eesti arhitekt
- 1977 – Mari Laaniste, eesti kirjanik
- 1992 – Kadi Liis Saar, eesti tennisist
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 9. mail
- 1749 – Salomo Heinrich Vestring, baltisaksa vaimulik ja kirjamees
- 1760 – Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, vennastekoguduse rajaja
- 1805 – Friedrich Schiller, saksa luuletaja ja ajaloolane
- 1933 – Karl Premet, Nabala vallavanem
- 1962 – Mihhail Ridiger, Eesti õigeusu vaimulik
- 1968 – Juta Kaidla, eesti luuletaja ja lastekirjanik
- 1978 – Aldo Moro, Itaalia poliitik
- 1980 – Paul Krigul, eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist
- 1986 – Tenzing Norgay, Tiibeti/Nepali šerpa, Džomolungma vallutaja koos Edmund Hillaryga
- 1995 – Rein Teinberg, eesti loomakasvatusteadlane ja geneetik
- 2004 – Ahmat Kadõrov, Venemaa Tšetšeeni Vabariigi president
- 2007 – Ester Roode, eesti maalikunstnik
- 2007 – Lea Veelma, eesti ajakirjanik
- 2020 – Little Richard, USA
More laulja, laulukirjutaja ja pianist
Ilmarekordid
Pühad
- Euroopa päev
- Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Moldovas ja Transnistrias, Serbias, Armeenias, Aserbaidžaanis, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Türkmenistanis, Tadžikistanis võidupüha, millega tähistatakse suure isamaasõja lõppu.
- Õigeusu kirikus peapiiskop Nikolause säilmete toomise ja prohvet Jesaja mälestuspäev.
- Eesti rahvakalendris kevadine nigulapäev, vadja rahvakalendris ja maausu kalendris ligupäev.
- Rahvusvaheline kadunud soki päev.[4]
Nimepäev
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169–171
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 171
- ↑ Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015
- ↑ "Rahvusvaheline kadunud sokkide mälestuspäev". Eesti rahvakalender. Vaadatud 9. mail 2025.



