Valitsus tahab endiselt lahjendada välismaalaste seadust, et võõraid juurde tuua, järjekordne eelnõu oli kolmapäeval menetluses ja selle vastu võttis sõna EKRE saadik Evelin Poolamets.
Evelin Poolamets: “No ei ole see eelnõu nii lihtne ja nii tore, nagu eelkõneleja (Katrin Kuusemäe – toim.) rääkis. Tegu on süsteemse sisserände laiendamise mehhanismiga, mille mõju ulatub majandusest palju kaugemale.
Eelnõus öeldakse, et palgakriteeriumiks seatud 80% Eesti keskmisest brutopalgast välistab odava tööjõu sissevoolu. Tegelikkuses tähendab see aga vastupidist. 80% keskmisest ei ole kõrge palk, see on alla keskmise. See loob olukorra, kus tööandjal on võimalik tuua siia odavam tööjõud ja panna see otsesesse konkurentsi Eesti inimesega. Ja tekib küsimus, kas see on õiglane Eesti inimeste suhtes, Eesti töötajate suhtes. Ei ole ju!
Eelnõus seatakse ka mahupiirang, milleks on 1300–2600 inimest aastas, kuid see ei ole ühekordne piir, vaid iga-aastane lisandumine. Lisaks on selgelt välja öeldud, et märkimisväärne osa nendest inimestest võib Eestisse jääda pikemaks ajaks. Seega ei ole tegemist ajutise meetmega, vaid püsiva immigratsioonipoliitika kujundamisega.
Oluline on ka see, kuhu see sisseränne suunatakse. Fookuses on töötlev tööstus, veondus, laondus – sektorid, kus tööjõukulu moodustab väga suure osa kogukuludest. See ei vii Eestit kõrgema lisandväärtusega majanduse suunas, vaid kinnistab mudelit, kus konkurentsieelis põhineb odaval tööjõul, mitte innovatsioonil ja tootlikkusel. See ei ole tee jõukama Eesti poole, vaid odava tööjõuga majanduse poole.
Eelnõu kaitseks tuuakse välja, et maksutulu kasvab, kuid see käsitlus on poolik. Kus on arvestus kulude kohta? Haridus, tervishoid, eluasemed, sotsiaalsüsteem – kõik need on valdkonnad, mida kasvav sisseränne paratamatult koormab. Kui kulusid ei arvestata, ei saa me rääkida mingist majanduslikust eelisest või ka terviklikust mõjuhinnangust.
Lisaks sisaldab eelnõu automaatselt kasvumehhanismi. Sisserände maht seotakse majanduskasvuga, see tähendab, et majanduse kasvades suurendatakse sisserännet. Nii muutub see poliitiline otsus ka tehniliseks protsessiks, mis hakkab toimima justkui iseenesest.
See süsteem ju kogu aeg suurendab sisserännet. Ja me näeme, et sisseränne ei puuduta ju ainult majandust, see mõjutab otseselt Eesti tööturgu, palkade kujunemist, avalikke teenuseid ja ka ühiskonna sidusust. Kui suurendatakse tööjõu pakkumist madalama palgatasemega sektorites, siis palgad ei tõuse, vaid langevad. See seab Eesti töötaja jälle ebasoodsamasse olukorda.
Mööda ei saa vaadata ka integratsioonivõimekusest. Juba täna on näha, et Eesti ei tule selle väljakutsega toime. Kui sisseränne kasvab kiiremini, kui ühiskond suudab kohaneda, tekivad pinged. Ja selline areng ei tõsta majanduse kvaliteeti ega tootlikkust, vaid kinnitabki madalapalgalist mudelit, kus konkurentsieelis põhineb odaval tööturul, mitte oskustel ja innovatsioonil.
Kvantiteediga ei saa asendada kvaliteeti. Eesti tugevus on olnud meie inimesed, nende haridus, oskused ja töökus. Selle asemel et avada uksed odavale tööjõule, tuleks keskenduda sellele, kuidas tuua Eesti inimesed tööturule tagasi, kuidas tõsta tootlikkust ning kuidas toetada nii peresid kui ka rahvastiku kasvu. EKRE fraktsiooni nimel teen ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada.”
Related Posts
