Kahjuks puudub Eestis laiapõhine statistika selle kohta, kui levinud on eakate seas kõrvaprobleemid. Kõige sagedamini räägitakse kuulmislanguse kõrval tinnitusest, mis tähendab heli tajumist välise heliallikata. „Enamasti on tegu kõrge pinina või kohinaga, mis ei pärine väliskeskkonnast, teised ei pruugi seda aga üldse kuulda. Teada on, et tinnitus esineb kuni 15 protsendil üldpopulatsioonist,“ toob Risto siiski esile ühe arvnäitaja. Sagedamini esineb probleem eakatel, kuid paraku ei jää sellest puutumata ka nooremad.

Anna (63): „Tinnitus tuli äkki, päevapealt. Algul oli ikka jube tüütu, eriti raskeks muutus õhtune uinumine. Pidevalt pinises miski kõrvus, visklesin ühelt küljelt teisele. Arstilt kuulsin, et probleemile lahendust polegi. Ei jäänud minulgi muud üle, kui harjutada end probleemiga elama. Nüüd seda enamasti tähele ei panegi.“

Tinnitus võib olla nii objektiivne kui ka subjektiivne. Enamasti on tegemist subjektiivse tinnitusega, mida kuuleb vaid inimene ise. Harvematel juhtudel võib heli olla kuuldav ka teistele (näiteks alalõualiigese krigina või krudisemise korral). Siis nimetatakse seda objektiivseks tinnituseks.

Täpset põhjust pole siiani suudetud lõplikult välja selgitada. „Ehkki heli tuntakse kõrvades, peetakse probleemi algpõhjuseks aju. Ühe teooria põhjal tekib tinnitus siis, kui sisekõrva kahjustus muudab ajju jõudvaid helisignaale ning aju hakkab ise kujuteldavaid helisid tekitama. Lisaks võivad tinnitust mõjutada häired ajupiirkondade koostöös, eriti nende vahel, mis vastutavad kuulmise, tähelepanu ja emotsioonide eest,“ selgitab Risto. Võimalike põhjustena on välja toodud veel stress, väsimus ja suur vaimne koormus, kuulmist kahjustavad ravimid, aneemia ja kõrvavaik.

Millal muretseda?

Tinnitus võib tekkida mistahes kahjustuse tõttu kuulmisjuhteteedes, sageli kaasneb sellega kuulmislangus. Samas võib see esineda ka muude terviseprobleemide, näiteks kõrvapõletiku, kõrge vererõhu või vaikummistuse korral ja taanduda pärast põhjuse kõrvaldamist.