Albert Einstein

Lapsepõlv

Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885. aastal konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega – see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Ent 1894. aastal pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule.

Einsteinil oli kaks ja pool aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul.

Kuigi Einsteini vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. Viieaastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudi soost õpilane, ja kaheksa-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Albert Einsteini nime.

Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga, sest talle ei meeldinud koolis kasutatud tuupimismeetod: kõiki põhitõdesid korrati seni, kuni need õpilastele pähe jäävad. Hiljem kirjutas ta, et just see õpetamisviis hävitas õpihimu ja loomingulisuse.

12-aastaselt, uurides Eukleidese geomeetriat, leidis Einstein uue, teravmeelse tõestuse Pythagorase teoreemile.

Noorpõlv

Pärast gümnaasiumi lõpetamist 16-aastaselt plaanis Einstein astuda ETH Zürichisse. Ent sisseastumiseksameil jäid tema teadmised mitmes aines kasinaks. Teda ei võetud ülikooli vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. 1896. aasta jaanuaris loobus ta ühtlasi Württembergi kodakondsusest, et hoida sõjaväest kõrvale. Ta oli kodakondsuseta isik 1901. aasta veebruarini, mil omandas Šveitsi kodakondsuse. 1896. aasta septembris tegi ta Šveitsis küpsuseksamid peamiselt heade tulemustega ning astus kõigest 17-aastaselt ETH Zürichisse matemaatika ja füüsika erialale.

Sellele erialale võeti sel aastal vastu kuus õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblanna Mileva Marić. Õpingute jooksul nad armusid ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Nad said tütre ning pojad Hans Albert ja Eduard. Tütar Lieserl sündis juba 1902. aastal ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt sarlakitesse. Abielu lahutati 1919. aastal pärast seda, kui abikaasad olid viis aastat lahus elanud.

Mileva läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud diplomitööd. On väidetud, et ta on vähemalt osalt oma mehe 1905. aastal avaldatud teoste kaasautor, aga füüsikaajaloolased, kes seda teemat on uurinud, pole leidnud sellele oletusele kinnitust.

2. juunil 1919 abiellus Einstein oma nõo Elsa Löwenthaliga.

Surm

17. aprillil 1955 kaebas Albert Einstein valu rinnus ja ta toimetati Princetoni haiglasse. Einsteinil tekkisid kõhuaordianeurüsmi rebendi tagajärjel sisemised verejooksud. Operatsioonist olevat ta keeldunud ja surnud 18. aprillil Princetoni haiglas veidi pärast kella ühte päeval.[1][2]

Lahkamisel eemaldas patoloog Thomas S. Harvey Einsteini aju ja jättis enda juurde hoiule.[3]

Poliitilised ja usulised tõekspidamised

Einstein pooldas sotsialismi ja oli kriitiline kapitalismi suhtes. Oma poliitilistest vaadetest kirjutas ta näiteks essees "Why Socialism?".[4] Arvestades Einsteini sidemeid Saksamaa, sionismi ja kommunistidega, samuti ta sotsialistlikke ideaale, pidas FBI teadlase kohta toimikut, mis lõpuks oli 1800 lehekülje paksune.[5]

Einstein distantseeris end ateismist ja pidas end agnostikuks.[6] Ta ütles, et tema nägemus jumalast sarnanes Baruch Spinoza "panteistliku" jumalaga, kuid ta ei uskunud isikustatud jumala olemasolusse.[7][8]

Tunnustus

Valitud teadusühingute liikmeks

Teosed eesti keeles

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Tiit Kändler, Einsteini aju ennetas inimese evolutsiooni[alaline kõdulink], 17. jaanuar 2013, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014)
  2. ↑ Albert B. Lowenfels, Famous Patients, Famous Operations, 2002 – Part 3: The Case of the Scientist with a Pulsating Mass, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)
  3. ↑ The Long, Strange Journey of Einstein's Brain, April 18, 2005, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)
  4. ↑ Albert Einstein. Why Socialism?. Monthly Review. Mai 1949.
  5. ↑ The FBI and Albert Einstein. World Socialist Web Site. 03.09.2002.
  6. ↑ Walter Isaacson. "Einstein: His Life and Universe". New York: Simon and Schuster. 2008, lk 390.
  7. ↑ Banesh Hoffmann. "Albert Einstein Creator and Rebel". New York: New American Library. 1972, lk 95. "It seems to me that the idea of a personal God is an anthropological concept which I cannot take seriously. I feel also not able to imagine some will or goal outside the human sphere. My views are near those of Spinoza: admiration for the beauty of and belief in the logical simplicity of the order which we can grasp humbly and only imperfectly."
  8. ↑ Albert Einstein. "Gelegentliches". Soncino Gesellschaft. Berliin. 1929, lk 9 "This firm belief, a belief bound up with a deep feeling, in a superior mind that reveals itself in the world of experience, represents my conception of God. In common parlance this may be described as "pantheistic" (Spinoza)."

Kirjandus

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein