Euroopa Liit korraldab rünnaku korral vastastikuse abistamise mehhanismi simulatsioone – see on bloki põhilepingu klausel, mis on NATO pingete tõttu muutunud olulisemaks.
Kõrge EL-i ametniku sõnul jäljendaksid need õppused otsustusprotsessi, mis toimuks olukorras, kus liikmesriik paluks ülejäänud EL-ilt sõjalist tuge. Ametniku sõnul toimuvad õppused EL-i suursaadikute seas Brüsselis ja seejärel mais Küprosel toimuval kaitseministrite kohtumisel. Teemat arutatakse ka järgmisel nädalal Küprosel toimuval mitteametlikul juhtide tippkohtumisel, vahendab Bloomberg.
See pingutus toob esile, kuidas Euroopa reageerib transatlantiliste suhete lagunemisele pärast Donald Trumpi ähvardusi NATO-st lahkuda ja tema väljendatud soovi omandada Gröönimaa, mis on Taani poolautonoomne osa.
EL-i artikkel 42.7 sätestab, et kui liikmesriik on „oma territooriumil relvastatud agressiooni ohver”, on teistel liikmesriikidel „kohustus abistada ja toetada kõigi nende käsutuses olevate vahenditega”. Seega on see sõnastatud karmimalt kui NATO oluline artikkel 5, mis sätestab, et relvastatud rünnak liikme vastu kohustab liikmeid rakendama „sellisi meetmeid, mida nad peavad vajalikuks”, sealhulgas, kuid mitte tingimata, relvajõude. EL-il aga puudub NATO sõjaline jõud ja struktuurid selle toetamiseks.
EL-i klauslit on aktiveeritud vaid üks kord, Prantsusmaa poolt pärast 2015. aasta terrorirünnakuid. 2026. aasta alguses kutsus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen blokki üles klauslit ellu viima.
Küpros, mis ei ole NATO liige pikaajalise konflikti tõttu NATO liikme Türgiga, on eriti huvitatud EL-i vastastikuse abi klausli tugevdamisest pärast seda, kui Iraani droon tabas mai alguses saarel asuvat Briti sõjaväebaasi.
NATO artikkel 5 on aktiveeritud üks kord, pärast 11. septembri 2001 terrorirünnakuid USA vastu.