Kohv on miljonite inimeste igapäevane kaaslane, kuid selle nautimise varjukülg peitub tohutus koguses äravisatud kohvipaksus. Enamik sellest jõuab prügilatesse, kus see ei kao märkamatult, vaid mõjutab keskkonda rohkem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadlased on aastaid otsinud nutikaid viise, kuidas seda jääki uuesti kasutusse võtta. Kas sama materjal, mis hommikul tassi põhja jääb, võiks peita endas hoopis suuremat potentsiaali? Värske uurimistöö pakub välja lahenduse, mis võib muuta kohvipaksu ootamatult väärtuslikuks. See ei puuduta ainult jäätmete vähendamist, vaid ka täiesti uute materjalide loomist. Kuidas aga saavutada omadused, mis konkureeriksid tänapäevaste tööstuslike isolatsioonidega?