NASA on hakanud avaldama Artemise II missiooni ajal Kuu tagaküljelt tehtud hingematvaid fotosid. Üks kõige tähelepanuväärsemaid on kaader, millele NASA on andnud nimeks Maa loojang (earthset). Pilt, mis jäädvustati 6. aprillil 2026, näitab, kuidas meie sinine koduplaneet aeglaselt Kuu karmi ja kraatritega kaetud horisondi taha kaob – justkui peegelpilt kuulsast Maa tõusu (earthrise) fotost, mille pildistas astronaut Bill Anders 58 aastat varem Apollo 8 missioonil.

See vaatepilt on midagi enamat kui lihtsalt ilus pilt. See sümboliseerib inimkonna naasmist süvakosmosesse. Artemise II meeskond, kuhu kuuluvad NASA astronaudid Christina Koch, Victor Glover ja Reid Wiseman ning Kanada kosmoseagentuuri astronaut Jeremy Hansen, on nüüdseks lõpetanud oma ajaloolise lennu ümber Kuu ja on teel tagasi Maa poole. Selle reisi käigus jõudsid nad kaugemale kui ükski inimene enne neid.

Üle 50 aasta oodatud vaatepilt

Rohkem kui pool sajandit, alates Apollo missioonide lõpust 1972. aastal, ei olnud ükski inimene oma silmaga selliseid vaateid näinud. Astronautide reaktsioonid Orioni kapsli akendest välja vaadates annavad selgelt edasi selle kogemuse võimsust.

«Tundsin lihtsalt, kuidas Kuu vaatamine mind täielikult lummas,» kirjeldas Christina Koch, esimene naine, kes on Kuu ümber lennanud. «See kestis vaid sekundi või paar, aga miski tõmbas mu äkitselt otse Kuu maastikule ja see kõik muutus reaalseks.» Eriti rabasid teda heledad uued kraatrid, mis särasid Kuu pinnalt nagu nööpnõelatorgetest tekkinud augud lambivarjus. «Need on ülejäänud Kuuga võrreldes uskumatult eredad,» lisas ta.

Kaasastronaut Victor Glover, esimene mustanahaline inimene, kes on reisinud Maa-lähedasest orbiidist kaugemale, jagas sarnaseid emotsioone. «Aknast välja vaatamine oli väga liigutav. Ma läksin mõtetes täpselt sinna, kuhu Christinagi, ja kujutasin end juba seal pinnal kõndimas ja sellel imelisel maastikul ringi sõitmas,» rääkis Glover missioonijuhtimiskeskusele.

Teadus ja ilu käsikäes

Lisaks emotsionaalsetele hetkedele täitis meeskond ka tihedat teadusprogrammi. Lennates üle Kuu kaugeima külje, fotografeerisid ja kirjeldasid nad maastiku iseärasusi, sealhulgas iidseid laavavoogusid, löögikraatreid ning pragusid ja mäeharju, mis on tekkinud Kuu aeglase evolutsiooni käigus. Nad märkasid ka erinevusi pinna värvuses, heleduses ja tekstuuris – vihjed, mis aitavad teadlastel mõista Kuu pinna koostist ja ajalugu.

Erilist tähelepanu pälvisid pruunikad, rohekad ja oranžikad toonid, mida astronaudid hallikal maastikul märkasid. Eelseisvad pildid peaksid heitma valgust ka nõrkadele kuutolmu kihtidele, mis võisid olla nähtavad Maa tõusu ajal.

Üks missiooni kõige ootamatumaid ja uskumatumaid hetki oli aga täielik päikesevarjutus, mida meeskond koges Kuu taha lennates. «Päeva üllatus oli see, et me väljusime just varjutusest,» rääkis Reid Wiseman. «Näha otse aknast tervet tumedat Kuud, mille ümber helendas päikesekuma, oli imeline. Ja siis nägime planeetide rida, sealhulgas Marssi.»

Side katkemine ja teekond koju

Lend Kuu tagaküljele tähendas ka 40-minutilist sidekatkestust missioonijuhtimiskeskusega Maal. Selle aja jooksul oli meeskond täiesti omaette. Victor Glover kirjeldas seda hetke: «Pidasin väikese palvuse, aga siis tuli edasi tegutseda. Tegelikult oli see aeg, mil olime Maast kõige kaugemal ja Kuule kõige lähemal, nii et saime teha kõige detailsemaid vaatlusi Kuu tagaküljest. Tegime siin üleval kõvasti tööd, ja pean ütlema, et see oli tegelikult päris tore.»

Pärast Kuu ümber tiiru tegemist kihutavad neli astronauti nüüd tagasi Maa poole. Veerand miljoni miili pikkune tagasitee peaks lõppema nädala lõpus, mil Orioni kapsel maandub Vaiksesse ookeani San Diego ranniku lähedal.

«Me kõik kommenteerisime, kui põnevil me oleme, nähes, kuidas sellest rahvast ja planeedist saab kahe planeedi liik,» võttis Wiseman kokku missiooni tulevikku vaatava vaimu.

Rohkem pilte missioonilt leiate NASA Artemise II multimeedialehelt.