Palvetajamardikaid on traditsiooniliselt käsitletud ökosüsteemi tasakaalu ja elurikkuse sümbolitena. Hiljutised teadustulemused viitavad aga muutusele, mis seab selle arusaama kahtluse alla. Euroopas levivad uued liigid näivad mõjutavat kohalikke ökosüsteeme viisil, mida alles hakatakse mõistma. Nende kiire kohanemisvõime ja paljunemine tõstatavad küsimusi liikidevahelise tasakaalu püsimise kohta. Samal ajal mängivad olulist rolli ka inimtekkelised keskkonnad, mis võivad nende levikut soodustada. Tekib vajadus hinnata, kuidas sellised muutused mõjutavad laiemat elurikkust. Kuid kas need seni kasulikuks peetud kiskjad võivad osutuda ootamatult probleemseks?