Hetkel vaatavad Tallinna linnahalli lavalt vastu tellingud, Enn Põldroosi hiiglaslik gobelään on peidus kahe seina vahel. Linnahalli giid Kadi Pilt sõnas, et selle töö valmimine võttis Põldroosil seitse aastat. “Kui 1985. aastal oli avamine, siis inimesed tõusid püsti ja aplodeerisid, Enn Põldroos on rääkinud, et tal oli sel hetkel tunne, et elutöö on tehtud.”

Hetkel paistab 500-ruutmeetrisest tööst välja vaid serv. Mehhanism, millega tööd liigutada sai, on paraku katki. Küll aga käivad Kanuti konserveerimiskeskuse restauraatorid mööda maja ringi, koguvad andmeid ja peavad tulevikuplaane. Tekstiilikonservaator Ruth Paar tõi välja, et hetkel võtsid nad hallituseproovi. “Siin tõenäoliselt on hallitus, aga meil on tehtud samasugune proov umbes viis aastat tagasi, seega saame võrrelda, kas ta on aktiivsemaks muutunud.”

Ruth Paar selgitas, et nad on seda Põldroosi tööd käinud mitmeid kordi monitoorimas. “Oleme huvitatud, et saaksime väikese killu kiudu võtta ja seda uurida, sellest kiust võib olla näha kahjustuse aste,” selgitas ta ja mainis, et tema hinnangul on gobelään-eesriie väga hästi säilinud, kuna see on headest materjalidest tehtud.

Gobelääni restaureerimisplaan tehti juba 2019. aastal. Raha puudumisel jäi asi soiku pea seitsmeks aastaks, kuid nüüd on jõutud nii kaugele, et kultuuriministeeriumi ja Tallinna linnavalitsuse toel hakatakse gobelääni korda tegema.

Olenemata Linnahalli tulevikust on Enn Põldroosi monumentaalse teose eksponeerimiseks ka teisi lahendusi. Konserveerimiskeskuse Kanut konserveerimisvaldkonna juht Janika Turu sõnas, et Tallinna linnamuuseum on väga huvitatud, sest nende plaan on algusest peale olnud, et avahoidlasse, mida hakatakse projekteerima, oleks võimalik see töö paigutada. “Meil on ju ka Eesti Rahva Muuseumi fuajee, mis on väga suur, aga miks mitte eksponeerida seda välismaal mõnes suuremas galeriis, variante tegelikult on.”