Ma olen ametnike jutust nii aru saanud, et Venemaalt tulid droonid Eestisse ja läksid siit tagasi ajaloolisele kodumaale ning panid naftasadamad põlema. Meie elektrijaama korsten oli lihtsalt valel ajal vales kohas. Nüüd see Ust-Luga kärssab, tossab ja ajab mürgiseid aurusid välja, mürgipilv on juba Soomes.
Allikad ütlevad, et mürgitatud õhk on juba Eestis, täpsemalt Sillamäel. Teised ütlevad, et ei ole ja ei tule. Kahjuks ei ole keegi seda uut mürki pannud vanade mürkide konteksti. Me ei tea, kas võrreldes lennukisabadega on läinud õhk puhtamaks või kuidagi teisiti. Ehk ei olegi vahet? Igal juhul peaksid oma elu ja tervise pärast muretsevad kodanikud kandma kirurgimaski.
Kovidi kogemus näitas, et kirurgimask tegelikult ei aita, ega ta ei aita ka naftamürkide vastu, aga ikkagi on mask psühholoogiliseks abiks. Paned maski ette ja kohe on kindlam tunne. Veekindla markeriga võib maski peale kirjutada NATO, siis on kahekordne kaitse, ja kui lisada NATOle veel EU, siis on kolmekordne kaitse.
Me ei ole üksi, maskikandjad on alati palju ja seltsis on segasem, ümberringi on omad, kes teavad, kuidas on õige ja millest on abi. NATOst ja EUst võib vabalt abi olla, siiani ei ole olnud, aga kes teab, milliseid üllatusi tulevik toob. Alati ei lähe halvemaks, ükskord läks ka paremaks. Minu viimane ja väga positiivne maskikogemus on Berliinist.
Siin enam maski ei nõutud, aga Saksamaal pidi ühistranspordis lolli mängima. Tavaline kirurgimask ei sobinud, pidi ole see kallim. Ja kõik, kes maski kandsid, kandsid korralikult, märkasin ainult ühte kodanikku, kellel oli nina maski alt väljas, võib-olla oli ka tema Eestist. Araablased ja neegrid aga maski ei kandnud, see oli reegel.
Sõidad ja mõtled, vaata kui tore, kui oleks ise ka araablaseks sündinud, ei peaks ennast maskiga alandama. Praegu on nii, aga järgmises või ülejärgmises elus võib minna paremini. Ei maksa meelt heita, kanna aga korralikult maski, üle nina nagu peab, siis on hea karma ja hea ümbersünd ja siis tuleb kunagi ka hea elu ja ei mingit maskiorjust sealt peale.
Kovidipettusest on paljugi õppida, öeldi et on kohutav ja surm tuleb. Kohutav oli, aga surijaid ikkagi nappis. Öeldi, et sundsüstimine on ohutu ja tõhus, aga ei olnud ta ei ohutu ega tõhus, nüüd on selle kohta palju teadust tehtud ja miljonid süstlasurmad on fakt. Maskidest oli juba juttu.
Ja milline kisa kära on käinud inimtekkelise kliima, naistevastase vägivalla ja Aafrika elude päästmise ümber. Nüüd loed ja naerad. Nüüd on uued teemad, Auvere korsten, paha toidu märgistamine poodides, tõuksipõhiste koljuluumurdude vähendamise kava, loomapiinajate õigused, seksuaalkurjategijate õigused ja õiglane diisli hind.
Las arutavad, varsti tulevad veel uuemad teemad, ega iibekatastroofist ikka suurt hitti ei saa, aga vaata loomapiinaja, see on tõsine küsimus, see on huvitav küsimus, loed ja käed hakkavad värisema, aga iive – kõigil suva, ükski närv ei liigu. Mul ei liigu aga närv ei sõja ega kliimvõitluse peale, las madistavad, kui neil nii kergem on, mina panem maski ette ja minusse see ei puutu.
Tähenärijad võivad muidugi nuriseda, et kliimat peab uskuma, sest kliimausk on kohustuslik ja sõja nimel ikkagi pingutatakse, kõik see droonitransiit, põlvili surumise retoorika ja kloostrite põletamise ideoloogia. Ma saan aru, et üks lollus on kohustuslik ja teise nimel nähakse väga palju vaeva.
Mina olen kliima-araablane, mina ei pea uskuma, mul on oma usk, mina usun, et eestlaste rahvaarvu on vaja tõsta esialgu vähemalt 2 000 000 peale ja kui seda ei tehta, siis pole tähtsust, kas tuleb sõda, kliima, kovid, perevägivald, tõuksiõnnetus või talv, see kõik ei puutu lähitulevikus enam eesti rahvasse, sest eesti rahvast varsti enam ei ole.
Pole rahvast, pole probleemi. Maksku diisli liiter või 100 000, võõras mure see, juhuuuu, meie surime teadlikult ja vabatahtlikult välja. Meil ei ole enam ühtegi muret, keegi ei saa meile midagi paha teha. Teie, lugupeetavad, kes te valisite edasikestmise okkalise tee, vaadake ise, kuidas selles supis pinnale jääda.
Miks ma seda kõike räägin, niigi on selge, et sureme välja, et lurjused valetavad ja sõjast pole pääsu, sest pooletobised globalistid-epsteinistid ja satanistid on otsustanud hävitada kõik maailma rahvad, ilma eranditeta, seda näitavad ka Väinasõja veidi ootamatud arengud. Kõik saavad, nii et suled sahisevad.
Küsimus ei ole selles, kas sõda on õige või kas kovid on päris, pole oluline ei loomapiinamine ega Aafrika elud – Eesti Vabariigi põhiseaduses on prioriteedid paigas, need on eesti kultuur, eesti rahvus ja eesti keel ja eelmainitud komplekti kestmine aegade lõpuni. See asi on selge, siin vaidlust ei ole ega tohigi olla.
Millegi pärast on aga pooletoobised ja debiilikud endale pähe võtnud, et enne ei hakka meie põhiseadus kehtima, kui kõikjal lehvivad Ukraina lipud, kui kõik äärmusfeministid ja pederastid on pandud kõrgesse riigiametisse, kogu maksumaksja raha kanditud tuulemöldrile, liiprivarastele ja nn kaitseettevõtluse tolgustele.
Ei ole nii ja see ei tohi nii olla. See kõik on jama ja sigadus. Ja rahvas sureb selle pärast välja, et kogu globalistidest ja satanistidest infiltreeritud riigiaparaat on muutunud hiiglaslikuks parasiidiks ja kollektiivseks reeturiks. See ei ole pelk võõrandumine, see on hiiliv invasioon ja mahe genotsiid.
See kõik on jama. See kõik on väga ohtlik. Hetkel me ilmselt saame veel asjade kõiku muuta, sisevaenlased vangi panna ja riigi põhiseaduslikule rööbastele juhtida. Aitab globalistide perversses ja verises soos sumpamisest. Me peame keskenduma ainsale olulisele teemale – eesti rahvana ellujäämisele, ja unustama kõik muu.
Kõik muu, isegi kui mõni muu jutt ei olegi läbinisti vale, ei puutu meisse, pole meie asi, meil on seaduslik ellujäämise kohustus ja me teeme kõik selleks, et ellu jääda. Täna, kus ellujäämine rahvana on enam kui küsitav, ei tohi me ühtegi minutit ega senti kulutada kõrvalistele asjadele. Me jääme ellu, kui me tegeleme ainult ellujäämisega ja ei lase ennast vaenlase agitatsioonist eksitada.
Ellujäämisest huvitatud kodanik valib Sven Sildniku Riigikokku, sest muidu kärvame me kõik. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 28.03.2026