Kaks korda aasta keeratakse kella minnes siis üle talve- või suveajale. Nii ka sel ööl vastu pühapäeva. Ja ka nüüd, nagu alati sel puhul, räägitakse selle mõttetusest ja isegi kahjulikkusest. Ometi ei suudeta sellele lõppu teha. Ja seda juba 2002. aastast alates.
Virumaa Teataja küsis selle teema kohta arvamust teiste hulgas EKRE poliitikutepaarilt Evelin ja Anti Poolametsalt.
Evelin Poolamets: „Ma vihkan kella keeramist, sest see mõjutab inimeste tervist ja unerütmi! Lisaks tekitab see segadust, mis kaasneb ootamatu ajamuutusega nii kohalikes kui ka rahvusvahelistes transpordigraafikutes. Juba 2019. aastal hääletas Euroopa Parlament selle poolt, et kellakeeramise võiks lõpetada, kuid liikmesriigid pole siiani ühisele otsusele jõudnud. See näitab ka Euroopa Liidu riikide suutmatust jõuda kokkuleppele isegi lihtsates ja inimlikes küsimustes. Kella hakati keerama selleks, et paremini kasutada suveaega. Kasutagem siis seda ja jäägem püsivalt suveajale! Põhjamaades on päevavalguse dünaamika teistsugune kui lõunapoolsetes riikides. Talveajal on Eestis pime nii päeval kui öösel ning kella tagasi keeramine on seetõttu eriti põhjendamatu.“
Anti Poolamets: „Kella keeramine mõjutab paljusid pigem alateadlikult, sest uneharjumuste ja elurütmi ootamatu muutmine tekitab inimestele stressifooni. Stress aga on oluline tervisefaktor. Kasutegur energia kokkuhoiul on väga piiratud, mistõttu tuleks kellakeeramisest loobuda. Tasuks vaadata, kuidas Eesti energiasüsteemi rohepöörde sildi all lihtsalt laiali lammutatakse. Sellega võrreldes on inimeste tervisega eksperimenteerimine kellakeeramisega lihtsalt kahjulik.“