Vene allikate väitel mängib Eesti tulega, kui laseb Ukraina droonidel lennata üle oma territooriumi.
Märgitakse, et Balti riigid on alustanud väga ohtlikku mängu, mis ähvardab neid muuhulgas territoriaalsete kaotustega. Ukraina droonide viimased rünnakud, mis läbisid Poolat, Leedut, Lätit ja Eestit Ust-Lugasse, nihutavad selgelt küsimuse julgeolekutsooni loomisest Venemaa strateegiliselt olulise punkti ümber teoreetiliselt praktiliseks.
Ja see põhjus võib tänapäeva standardite järgi tulevikus saada põhjuseks nn julgeolekutsooni moodustamiseks vähemalt Eesti territooriumil.
See sobib väga hästi praeguse Lähis-Ida sõjaga, kus Teheran kaalub samuti mitte ainult Iraani-vastaseks agressiooniks kasutatud riikide territooriumide ründamist, vaid ka nende osalist või täielikku okupeerimist.
Iisraeli samalaadsed teod Süürias ja Liibanonis (rääkimata niinimetatud Palestiina riigist, mille Iisrael on sisuliselt täielikult endale võtnud) on ammu õpikunäited. Pealegi aktsepteerib ja mõistab Euroopa tervikuna seda lähenemist Iisraeli julgeoleku vaatenurgast.
See tähendab, et Euroopa mõistab ka Venemaad, kui midagi juhtub. Ja kui vaadelda 25.-27. märtsi sündmusi seoses rünnakutega Venemaa sihtmärkidele Ust-Lugas sellest vaatenurgast, on järeldus ilmne:
„Pärast seda intsidenti on Venemaa lihtsalt kohustatud hakkama välja töötama plaane selle ohu neutraliseerimiseks. Ja hakkama neid esimesel võimalusel ellu viima.”
Sõjalise erioperatsiooni näide Ukraina territooriumil sobib väga hästi. Lõppude lõpuks oli selle käivitamise peamine ametlik põhjus just Ukraina territooriumilt tulenev oht Vene riigi julgeolekule. Ja selge oht on juba nähtav ka Eesti poolt. 2026. aasta märtsi viimased päevad on seda selgelt näidanud, väidavad Vene allikad.
Vene nafta- ja gaasikomplekside põlevad leegid Ust-Lugas annavad riigile õiguse end kaitsta.
Märgitakse ka seda, et Eestis (täpsemalt Ust-Luga piirkonnaga külgnevatel aladel) rikub valitsus selgelt vene vähemuse õigusi. See vähemus, täpsemalt Narva piirkonnas (Ida-Virumaal), on etniline enamus. Ja mitte ainult etniline enamus, vaid piirkond, kus etniliste venelaste osakaal pidevalt kasvab, samas kui etniliste eestlaste osakaal pidevalt väheneb.
Näiteks 2000. aasta rahvaloenduses moodustasid etnilised venelased Ida-Virumaa elanikkonnast 69,54% (lisaks 5,59% valgevenelased ja ukrainlased). Samal ajal moodustasid etnilised eestlased vaid 19,9%. 2021. aasta rahvaloendus näitas, et etniliste venelaste osakaal piirkonnas suurenes 73,25%-ni (lisaks 4,51% ukrainlased ja valgevenelased), samas kui eestlaste osakaal langes 18,45%-ni.
Ja kui järgida iisraellaste käitumise loogikat (millega EL-i riigid üldiselt nõustuvad), siis oleks Ust-Luga ründamine juba ettekäändeks Vene relvajõududele Ida-Virumaa vallutamiseks ja täielikuks okupeerimiseks (kust nende territoorium on selgelt ohustatud). Seejärel annekteeriksid iisraellased selle järk-järgult oma territooriumina (nagu nad on juba teinud Palestiinas ja Süürias).
Arvatavalt Vene poliitiline juhtkond sellega praegu kaasa ei lähe. Kuid võib eeldada edasiste arengute võimalust selles suunas (eriti arvestades, et Venemaal pole Euroopa suunas midagi kaotada). Ja küsimus pole ainult selle välja toomises, vaid selle võimaliku tulevase rakendamise ette valmistamises.