Kümme riiki Euroopa Liidus nõuavad ETS-süsteemi kiiret reformi, ka EKRE andis sisse samasisulise eelnõu. Rain Epler (EKRE) heitis ETV “Esimeses stuudios” valitsusele ette otsustamatust ja Brüsseli suuniste ootamist, samas kui kliimaminister Andres Sutt (Reformierakond) usub, et kvoodihind on Eesti huvides. Teatavasti andis EKRE hiljuti Riigikogus sisse eelnõu CO2 kvoodikaubanduse süsteemist välja astumiseks.
“Meie andsime sisse eelnõu, kus me ütlesime, et Eesti võiks astuda sammu ja siseriiklikult kaotada kohustuse, et ettevõtted, kellel täna see kohustus on, et nad peavad neid kvoote ostma. Lisaks ma tuletan meelde, et pakkusime valitsusele omalt poolt ettepanekud Riigikogule eelnõuga, et valitsus asuks läbirääkimistesse lähiriikidega – Poola, Baltikumi ja Soomega, et kujundada ühised ettepanekud ja pöörduda sellega Euroopa Komisjoni poole,” lausus Epler. See eelnõu hääletati maha.
Epleri sõnul on ETS-iga seotud teema tähtis, kuna energeetika on ühiskonna alustalana kõige olulisem. Probleem seisneb aga selles, et Euroopas ei ole julgeid juhte, kes võtaksid vastu olulisi otsuseid energeetikas.
“Kui me vaatame täna käimasolevaid sõdu Ukrainas kui ka Iraanis, siis tegelikult nendega püütakse maailmas just energeetika mõttes jõujooni ümber kujundada. Euroopa täna läbi selle ETS-i on iseennast majanduslikust konkurentsivõimest välja maksustanud, kui lihtsalt öelda,” selgitas Epler.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tõrjus aga jäigalt heitekaubanduse süsteemi põhjaliku muutmise vajadust, rääkimata selle kaotamisest.
Rain Epleri hinnangul peaks ETS-süsteemi puhul kindlasti muudatusi tegema ja viitas, et peaminister Kristen Michal eelistab aga enne otsustamist oodata, mida Brüssel ütleb, et mida me peame otsustama.
Epleri hinnangul on ETS osaliselt süüdi Eesti põlevkivitööstuse hävitamises. “Loomulikult meie rohepunasest ideoloogiast kantud poliitikud nii Reformierakonnas, sotsides ja mujal on teda tapnud ka siseriiklike tasudega. Kui millalgi oli Reformierakonna loosung, et madalad võiksid olla maksud ja siis ettevõtjad ja inimesed võiksid saada tegutseda, siis täna esitas Andres neid jutupunkte, mida esitab sotside juhtpoliitik Jevgeni Ossinovski: “Vaadake, kui palju raha me oleme saanud inimestelt ja ettevõtetelt riigi kätte korjata!””.
Epler lisas, et vaadates Euroopat tervikuna, siis numbrid näitavad, et kolmveerand Euroopa primaarsest energiatarbest tuleb jätkuvalt fossiilkütustest ja sellest kolmveerandist umbes kümme protsenti suudab Euroopa iseennast varustada. Epleri hinnangul tähendab see, et Euroopa on 85- kuni 90-protsendilises impordisõltuvuses.
Epleri hinnangul on Sutt liialt pangandusele keskendunud ning peaks suhtuma energeetikasse teisiti.
“Kui me läheneksime energeetikale mitte sellise kitsa vaatega, et palju seal energeetikas keegi teenib või ei teeni, vaid kui me suhtuksime sellesse nagu teedevõrku, riigikaitsesse või ka haridusvõrku ja meditsiini – sellisesse baasteenusesse, mis võiks olla kogu aeg kättesaadav väga mõistliku hinnaga, siis selle peale saaksid ettevõtted ehitada tööstust. Sealhulgas täna ka kaitsetööstust ja muud. Ka inimesed saaksid veeta vaba aega või teha tööd, mitte arvestada kogu aeg seda, millal nõusid või pesu pesta. Ma arvan, et ühiskonna kasud oleksid palju suuremad kui see, et hoiame energiahinnad kõrgel ja tunneme rõõmu sellest, et hoiame neid stabiilselt ning jätkuvalt kõrgel,” ütles Epler.
Paljud kodanikud tunnevad, et elukallidus ja ETS on osa sellest, mis energia hinda üles kruvib ning kasu saab üks seltskond ja kahju kannatab teine seltskond.
Epler: “Täna räägite, et teeme gaasi, aga sa just ütlesid lause, et ärme suurenda sõltuvust importkütustest – seal juba on vastuolu sees. Kust see gaas meile tuleb? Ta tuleb igal juhul impordist. Kui me vaatame hindasid, siis saame näha, kuidas maailma sündmused arenevad. Aga Euroopas, ma ütleks, ei ole väga ette näha, et gaas muude piirkondadega võrreldes väga odavaks läheb.”
Epler ütles veel, et EKRE eesmärk oleks põlevkivijaamade olemasolevaid plokke renoveerida või ehitada juurde uusi. Lisaks on tema sõnul võimalik ka kõik tehasest tulevad heitmed tänapäeva vahenditega kinni püüda.