Kroonilised haavad mõjutavad arenenud riikides ligikaudu 2% elanikkonnast. Olemasolevad raviviisid on kallid ja võivad põhjustada kõrvaltoimeid. Amal D. Premarathna näitab doktoritöös, et hea alternatiiv sünteetilistele ravimitele haavahoolduses võib tulla loodusest, nimelt vetikatest.

Osad kasuliku toimega vetikad kasvavad ka Eestis

Tallinna Ülikooli doktorant Amal D. Premarathna uuris teadustöös mitmesugustest vetikaliikidest saadud polüsahhariide – keerukaid suhkrumolekule, millel on võime mõjutada inimese naharakke. Tema töö tulemused näitavad, et vetikad võivad kiirendada haavade paranemist, vähendada põletikku ja kaitsta naharakke UV-kiirgusest põhjustatud kahjustuste eest.

«Suure eelisena on looduslike taimeekstraktidega tooted tõenäoliselt ka taskukohasemad ja ohutumad krooniliste haavade ravis, mis on eriti oluline piirkondades, kus ligipääs kaasaegsele tervishoiule on piiratud,» rõhutab Amal D. Premarathna. Vetikad on toorainena head ka keskkonna vaatest, sest nendest saadud alternatiivid haavaravis põhinevad säästlikult kasutatavatel mereressurssidel.

Vetikad toetavad haavade paranemist mitmel moel

Nende teadmiste saamiseks uuris Amal D. Premarathna nii Eesti rannikuvetest kogutud puna-, rohe- ja pruunvetikaid kui ka Sri Lanka, Lõuna-Aafrika ja Kanada rannikuvetest pärinevaid vetikaid, samuti kaubanduslikke materjale. Kaasaegsete analüütiliste meetoditega kirjeldas teadlane vetikatest saadud keerukate suhkrumolekulide keemilisi struktuure ning hindas nende bioloogilist aktiivsust laborikatsetes inimese naha-, immuun- ja soolerakkudel.

Uuringud näitasid, et pruunvetikast Macrocystis pyrifera eraldatud fukoidaan-polüsahhariid kaitseb naharakke erakordselt hästi UV-kiirguse põhjustatud kahjustuste eest ja samal ajal aktiveerib immuunrakke – kahekordne toime, mis on väärtuslik nii ravis kui ka kosmeetikas.

Eesti rannikuvetest leiduvast punavetikast Furcellaria lumbricalis saadud ühend soodustab märkimisväärselt haava sulgumise võtmeprotsesse (naharakkude migratsiooni ja proliferatsiooni).

Lisaks leiti, et Harjumaal mageveetiikidest kogutud tsüanobakteri Nostoc sp. polüsahhariididel on tugev põletikuvastane toime, mis suureneb tänu looduslikult seotud valkudele veelgi. Kinnitust leidis ka see, et vetikatelt saadud polüsahhariidide bioloogiline aktiivsus on tihedalt seotud nende spetsiifiliste struktuursete omadustega, sealhulgas molekulmassiga, suhkrulise koostise ja sulfaatrühmade sisaldusega.

Tõestatud tulemus loomse haavamudeliga

Uurimistulemused said kinnituse ka loomse haavamudeliga, kus vetikaekstrakti suukaudne manustamine kiirendas märkimisväärselt haava sulgumist võrreldes ravimata kontrollrühmaga, ilma et oleks täheldatud toksilist mõju maksa- või neerufunktsioonile.

Seega näitab Amal D. Premarathna teadustöös, et erinevatest vetikatest ja mageveetsüanobakteritest eraldatud polüsahhariididel on märkimisväärsed bioaktiivsed omadused. Need teadmised kinnitavad vetikate traditsiooniliste kasutusviiside teaduslikku alust ning avavad tee uute, tõenduspõhiste loodustoodete arendamiseks.

Järgmiste sammudena kavandatakse täiendavaid prekliinilisi uuringuid ja sobivate ravimvormide arendamist, et muuta laboratoorsed avastused praktilisteks lahendusteks inimeste tervise heaks.

Doktoritöö põhineb kümnel eelretsenseeritud teadusartiklil, milles Amal D. Premarathna on esmaautor ja mis on avaldatud juhtivates rahvusvahelistes ajakirjades, sealhulgas Food Hydrocolloids ja International Journal of Biological Macromolecules.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.