“Uluala sündis ühest päris ulualusest. Mul oli aias sodihunnik, millest ma tahtsin vabaneda ja mõtlesin, et lihtsam on sellest midagi ehitada, kui hakata seda ära vedama. Ehitasin ulualuse, kus ma saaksin oma käsitööga tegelda, sel ajal mul keraamikapisikut veel ei olnud,” ütles keraamik Ele Herronen.

Ta oli kaks kuud keraamikaringis käinud, kui sai aru, et see on tema meedium. “Tahtsin stuudiole eestilikku nime, mis vastaks sellele tungile, et sa tahad oma kätega hirmsasti midagi teha. Sellest see nimi sai sinna külge pandud,” meenutas keraamik keraamikastuudio nime saamist.

“Pealispind loob elu, kui seda muuta. See annab erinevat iseloomu ja sünnib nii, kuidas endal parasjagu tuju on, ja kuidas käsi parasjagu tahab teha,” tõdes Herronen.

Keraamiku sõnul võiks iga tarbeese olla kunst. “Mulle meeldiks, et meil kõigil oleks kodus sellised esemed, mida sa saad vaadata kui kunsti. Kui ma võtan salatikausi peolaualt ära ja pesen puhtaks, siis ma ei pane seda sahtlisse peitu, vaid riiulisse, kus ta saab olla kunstiese.”

Ka keraamikutöös on hästi palju selliseid momente, kui sa pead midagi ära tegema. “Kui ma pean tegema 50 ühesugust taldrikut, siis ma selle vahele teen alati mõne vaasi, et saaksin lustida ja mul tekiks jälle lapselikkus, et ma ei unustaks ennast nende taldrikute keskele ära, et see ei muutuks rutiinseks,” tõi Herronen välja.

Nii nagu keraamika, on ka mootorrattamaailm kehaline tegevus. “Sa pead väga kontrollima, kui sa vormi lood, pead jälgima, mida su käsi ja selg teeb, muidu läheb vorm vormist välja. Mootorratta peal pead ka väga kontrollima, kus on su tasakaal, et sa ei sõidaks teelt välja,” tõi Herrronen keraamika ja motomaailma ühisosa välja.

Enne motosporti innustus Herronen hobustest, maalikunstist ja fotograafiast. “Ühel hetkel müüsin ma maha kogu oma fotovarustuse, et saada endale üks mootorratas. Ühel hetkel hakkasin maha müüma oma mootorrattaid, et saaksin osta keraamikahju,” tõdes Herronen.

Kunstniku kuueaastane tütar hakkas igavuse peletamiseks joonistama ema tehtud vaase ja kuna pildid olid väga ilusad, püüdis Herronen nende järgi vaasidele treiratta peal mustreid peale joonistada.