Sēlija polügoonile rajatud innovatsioonikeskuses testitakse lahinguolukorda imiteerivates tingimustes kõike alates kiiretest püüdurrakettidest kuni keerukate elektroonilise sõjapidamise süsteemideni. NATO 18. märtsil 2026 avaldatud teate kohaselt on fookuses tehnoloogiate koostöövõime ja kiire reageerimisvõime, et olla valmis tõrjuma ka massilisi droonirünnakuid, mis on saanud Ukraina sõja üheks määravaks taktikaks.

Sõjakogemus otse lahinguväljalt

Erilist väärtust lisab katsetustele Ukraina tööstuse ja sõjaväelaste kaasamine. Nende vahetu kogemus võitluses nii väikeste kommertsdroonide kui ka ohtliku uitmoonaga annab hindamatut tagasisidet, millised süsteemid peavad vastu tegelikus lahingumöllus ja segatud raadiosagedustega keskkonnas.

«Ukraina operatiivne tagasiside annab meile kriitilist teavet süsteemide vastupidavuse ja tõhususe kohta,» seisis NATO teates. See otsene side lahinguvälja ja tehnoloogia arenduse vahel aitab lühendada aega, mis kulub uute ja efektiivsete lahenduste jõudmiseks vägedeni.

Kihiline kaitse: rakettidest segajateni

Sēlija polügooni asukoht ja võimekus lubavad katsetada lahendusi, mis tegutsevad ka suurtel kõrgustel ja kiirustel, jäljendades moodsate droonide võimekust. Testimisel on nii kineetilised püüdurid ehk füüsiliselt sihtmärki tabavad raketid kui ka nn pehmed meetmed.

Viimaste hulka kuuluvad elektroonilise sõjapidamise lahendused, nagu signaali segamine ja GPS-i tüssamine, mis sunnivad droonid ekslema või alla kukkuma ilma kalleid rakette kasutamata. Just need kulutõhusad meetodid on ekspertide hinnangul võtmetähtsusega drooniparvede tõrjumisel, kus ühe raketi hind võib ületada kümnete droonide maksumuse.

Idatiiva kindlustamine ja heidutus

Õppus pole oluline ainult tehnoloogiliselt. Püsiva testimiskeskuse loomine Lätti, otse NATO idatiivale, saadab selge strateegilise sõnumi. See tugevdab alliansi eelpaigutatud kaitsevõimet ja näitab vastastele, et NATO arendab pidevalt oma suutlikkust reageerida uutele ohtudele.

Lisaks sõjalisele valmisolekule aitab kampaania tihendada koostööd kaitserööstuse ja NATO vahel, kiirendades uute tehnoloogiate hankeprotsesse ja tagades, et liitlasriikide süsteemid oleksid omavahel ühilduvad. 2026. aasta jooksul on plaanis korraldada veel mitu sarnast testimiskampaaniat. Eesmärk oleks luua pidev arengutsükkel, mis hoiab NATO kaitsevõime sammu võrra ees aina kiiremini arenevast ohupildist.

Allikas: armyrecognition.com