Frederik Küütsi nimi ei pruugi teile esmapilgul midagi öelda, aga kindlasti olete kuulnud tema heliloomingut. 26-aastane Pärnumaalt pärit muusikaprodutsent, kitarrist ja laulukirjutaja on viimase paari aasta jooksul produtseerinud rohkem raadiohitte kui suurem osa artiste kogu karjääri jooksul.
Vändra lähedal Vihtra külas üles kasvanud Frederik Küütsi puhul on muusikukarjäär olnud justkui algusest peale ette kirjutatud. Kohaliku muusikapedagoogi poeg sai juba nimegi kuulsa Freddie Mercury järgi, aga määravaks sai, kui Fredi sattus vanemate plaadikogus nägema Queeni ja teiste roki kuldajastu bändide kontsertsalvestisi.
“Lahe on vaadata, kuidas mingid onud võtavad pillid kätte ja siis mingi mass inimesi rõkkab õnnest, et nad selle pilli kätte võtsid ja tõmbasid lahtise G-duuri. See on lihtsalt nii võimas. Ja tekkiski tunne, et ma tahan ka proovida,” meenutas Küüts.
Vändra muusikakooli lõpetanud ja Pärnu muusikakoolis õppinud Fredi paistis varakult silma tugeva tööeetikaga, alustades pillimängu harjutamist kohati juba kell 7 hommikul. Teismelisena tärkas ontlikus koolipoisis ka laulukirjutaja pisik ning 2016 nägi ilmavalgust toona 16-aastase Fredi esimene lühialbum “Lights and lies”, mille salvestamiseks kogus ühisrahastusplatvormi kaudu ka toetust.
Toona veel Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilasena otsis Frederik võimalusi, kuidas laulja ja laulukirjutajana kanda kinnitada. Kuuldes, et tuntud muusikaprodutsendid eesotsas Stig Rästaga moodustavad pealinnas uut bändi, haaras Fredi – teadmata täpselt, millega tegemist – võimalusest kinni.
“Mina teadsin lihtsalt, et seal on produtsendid eesotsas Stig Rästa ja Ago Teppandi ja kõigi nendega. Äkki ma saangi nendega ühte ruumi, aga siis, kui nad ütlesid, et tahavad poistebändi teha, siis ma mõtlesin, et oot-oot-oot. Esialgu ma ikka ütlesin “ei” ja siis nad helistasid mulle iga kahe päeva tagant umbes kaks nädalat järjest, kuni ma olin lõpuks nõus tulema ja uuesti katsetama, et mis vaib nende tüüpidega siis on.”
Menukat poistebändi Beyond Beyond, mille koosseisus olid mitmed tänaseks tuntud muusikud, saatis erakordne menu eriti teismeliste tüdrukute seas ning Fredi sõnul leidis ta bändist head sõbrad kogu eluks. Kuid 2017 novembris teatas Fredi paljude üllatuseks, et lahkub ansamblist.
“Ma arvan, et sealt hakkas vaikselt see arusaam pihta, et see ikkagi ei ole mulle, lava keskel olemine ja laulmine. Ma tunnen ennast nii palju väärtuslikumana seal kuskil lava servas ja stuudios. Ma tean, et see on minu koht,” rääkis Küüts.
Siit sai Fredi jaoks alguse uus peatükk artistina. Tänaseks on ta mitmekülgselt hinnatud instrumentalist, kes viljelenud muusikat väga laial spektril, alates mahedast soul’ist Anett Kulbiniga, RnB-st Inga Tislariga kuni alternatiivse popini ansambliga Gram-Of-Fun ja räppar Reketiga. Kuigi ta ise jääb oma panusest rääkides tagasihoidlikuks, on Fredi andnud omanäolise hääle ja kõla kümnetele artistidele Eestis – ja mis mõnevõrra vähem teada – ka väljaspool kodumaad.
“Mul on nüüdseks tõesti Lätis mõned lood välja tulnud. Soomes, Rootsis, Austrias, Norras, Taanis tuli hiljuti üks lugu. See on ka täiega lahe kogemus võtta ennast siit maailmast täiesti välja ja siis panna ennast kuhugi, kus sul puudub igasugune kontekst. Siis saab hästi toorel kujul lihtsalt minna, tutvuda ja match’ida mingite inimestega, kellest sina ei tea midagi, nemad ei tea sinust. Oledki puhta lehena lihtsalt niisugune loovisik.”
Selle üle, kui palju Küüts iga aasta lugusid kirjutab, ta ise arvet ei pea. “Aga mul on endal nendest lugudest, mis välja tulevad, playlist’id iga aasta kohta. Ma arvan, et eelmisel aastal ehk 2025 oli neid seal sutsu üle 20. Oli väga viljakas aasta,” tõdes ta.
Läinud aasta kujunes Fredi jaoks tõepoolest erakordselt edukaks, sest tema käe all valmis kaks mullu enim kõneainet põhjustanud albumit – Sadu debüütplaat “Probleemid paradiisis” ning Nublu ja Vaiko Epliku koostööalbum “Supersuure hoolega”, mille kaasprodutsent oli juba Beyond Beyondist tuttavaks saanud Gevin Niglas.
Kahepeale pälvisid albumid jaanuaris toimunud Eesti muusikaauhindade gaalal üheksa nominatsiooni, Sadu pärjati võitjaks kolmes kategoorias ja Fredi isiklikult kuulutati Eesti muusikaettevõtluse auhindadel aasta produtsendiks.
“Me alustasime ka tema kirjutatud lauluga “Lausu tõtt,” mis tollal oli lihtsalt niisugune põhi, kus oli üks salm ja mingi refrääni idee ja algne produktsioon. Aga ma mäletan, et juba seal esimesel õhtul Frederik ütles, et sellest tuleb massiivne hitt,” meenutas Vaiko Eplik.
“Ka mäletan, näiteks kui kuulsin esimest versiooni loost “Kesselaid”, siis samamoodi Frederik juba teadis, mis sellest tuleb,” lisas ta.
Sõber ja bändikaaslane, Trad.Attackist tuntuks saanud Sandra Sillamaa tunnistab, et Sadu moodustamise hetkel polnud Fredi sugugi ainus ega esimene produtsent, keda nad kaalusid, aga määravaks sai üks telefonikõne.
“Ta oli just oma vanemate maakodus ja siis ta võttis vastu selle, tal oli kassipoeg süles. Siis ta vaatas oma pruunide silmadega otsa (naerab) ja siis oli selge, et see mees hakkab naiste südameid murdma,” sõnas Sillamaa.
“Oma kogemusest, olles 25 aastat sellel muusikaskeenel teinud erinevate inimestega koostööd, saan öelda, et tema on kindlasti üks kõige põhjalikumaid. Ma ei saa teles öelda, kuidas me teda kutsume, aga ta on super täpne,” lisas Sillamaa.
“Kui meil oli kultuurikatlas kaks kontserti aasta lõpus, siis 29. detsembri õhtul see salvestati ja kui me 30. kultuurikatlas uuesti kell kaks kohtusime, siis ta ütles: “Nii ma vaatasin selle laivi läbi…” Ma olin nagu jesus christ! Ma magasin ja üritasin taastuda eelmisest kontserdist. “Mul on mõned märkmed tehtud, et Sandra seal kolmandas salmis, kolmanda loo ajal, sa võiksid minna ettepoole ja panna inimesed plaksutama!” Ma pole kunagi näinud sellist põhjalikkust, et keegi viitsib analüüsida kontserti, et me 24 tundi hiljem kontserti andes saaksime olla veel kvaliteetsemad ja pakkuda veel suuremat elamust,” jagas Sillamaa oma hämmastust.
Nii Sadu kui Nublu – kohati isegi paralleelselt töös olnud albumid – sündisid Telliskivi loomelinnakus asuvas helistuudios, kus Fredi on veetnud viimasel ajal nii öid kui päevi.
“Tänapäeval on produtsent, kui kasutada praegu on väga populaarset toidutegemise analoogiat, mingis mõttes see inimene, kes siis valmistab kõik pinnad ette, on see, kelle köögis kokku saadakse. Igaüks võtab mingid komponendid kaasa, sina võtad hakkliha, mina võtan porgandid, siis koos teeme süüa ja siis produtsent lõpuks ka nii-öelda serveerib selle asja ja koristab köögi ära,” selgitas Eplik.
Kui Epliku sõnul oli Fredi nende albumi kirjutamise juures justkui peakokk köögis, kelle hallata oli plaat kui tervik, siis Sadu plaadil on ka suurem osa lugusid Fredi kirjutatud, ehkki algne tõuge on kohati pärit teistel bändiliikmetelt.
“See on üsna uskumatu, et kümned tuhanded naised Eestis samastuvad nende tekstidega, mille on kirjutanud üks 26-aastane mees. Mulle tundub, et mingisugune hiti-tunnetus on selles inimeses,” sõnas Eplik.
“See, kuidas ta suudab panna need tunded ja mõtted, sõnadesse, nii et see kõnetab inimesi see on eraldi oskus. Ma ei tea, kas seda saab õppida,” lisas Sandra Sillamaa
“See tuleb tal suurepäraselt välja. Et isegi mina, kes ma enda arvates väga palju analüüsin, mõtlen ja tegelen oma sisemaailmaga, ei suuda panna kõiki oma tundeid nii hästi ja selgelt sõnadesse, kui seda teeb Fredi. Me räägime stuudios mingist loost, mingist minu kogemusest ja siis läheb kümme minutit mööda ning ta on pannud selle sõnadesse. Täpselt seda ma tahtsingi öelda,” tõdes Sillamaa.
Küütsi sõnul on tal on olnud viimasel ajal väga raske unistada. “Ma olen võtnud varasemalt selle jaoks täitsa mingeid hetki koos teiste inimestega, kellega ma olen harjunud seda tegema. Mõtlema suurelt, unistama valjult ja ma usun, et kõigel, mida me välja ütleme, on jõud. Aga praegu on selline periood, kus ma vist tunnen, et ma elan mingisugust unistust tegelikult läbi. Mulle hullult meeldib minu igapäev,” rääkis Küüts.
“Just see pidevas lapselikus olekus olemine, see konstantne mäng. Ma ei tahaks seda kunagi endas ära kaotada,” lisas ta.