vanuses 50–60 aastat – iga 5 aasta järel

alates 60. eluaastast – iga 3 aasta järel.

Uuendatud immuniseerimisskeem näeb ette puukentsefaliidi kaitse uuendamist iga kümne aasta järel. Muudatus tuleneb värsketest teadusuuringutest ning vastab riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele. 

Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides, erapraksistes ja mitmetes apteekides üle Eesti. Sel aastal vaktsineeritakse enam kui 40 apteegis, mis on toodud veebilehel vaktsineeriapteegis.ee. Samal veebilehel on võimalik broneerida endale sobiv aeg vaktsineerimiseks apteegis. Vaktsiin on tasuline ja doosi hind jääb 32-45 euro vahemikku.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul tasub praegu vaktsineerima tulla nii neil, kes pole varem end puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, kuid ka neil, kellel on kaitse uuendamise aeg saabumas. „Juhul kui inimene on varem juba puukentsefaliidi vastase vaktsiinisüsti saanud, tuleks kevadel terviseportaalist üle vaadata, kui palju aega on eelmisest vaktsineerimisest möödunud. Sõltuvalt patsiendi vanusest peaks uue doosi tegema kas kolme kuni 10 aastase intervalliga,“ selgitas Rootslane.

Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas.

Kõige enam levib puukidega puukborrelioos ning seda haigustekitajat tuvastati möödunud aastal lausa 31,2%-l puukidest. „Terviseamet jätkas 2025. aastal puukide seirega, mille eesmärk oli koguda igast kogumiskohast vähemalt 1000 puuki ja hinnata puukidega levivate haigustekitajate levikut. Kogutud puugid uuriti terviseameti rahvatervise laboris. Võrreldes 2024. aastaga ei muutunud keskmine levimus märkimisväärselt (2024. aastal 31,9%). Kõrgeim puukborrelioosi tekitajate levimus tuvastati Lääne-Virumaal (45,7%) ja madalaim Saaremaal (22,7%).