Laureaatide valiku tegid Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2025. aasta auhindade põhižürii koosseisus Elisa-Johanna Liiv (esinaine), Maarja Vaino ja Tiit Aleksejev valis välja järgmised laureaadid:

Proosa

• Mehis Heinsaar, “Eesti keelde sukelduja”

Žürii esinaise Elisa-Johanna Liivi sõnul loob Heinsaare jutukogu ruume siin- ja sealpool reaalsust ning pakub lugemisnaudingut meisterlikult pajatatud lugudega. Žürii liige Tiit Aleksejev ütles Heinsaare lugude kohta: “Eesti elu on täis imesid.” Liiv lisas, et ka eesti keel on täis imesid ning selles keeletihnikus orienteerub Heinsaar mängleva kergusega.

Luule

• Berit Kaschan, “Aprill”

Žürii esinaine Elisa-Johanna Liiv: “Berit Kaschani luulekogu “Aprill” on võluv ja veenev tervik, mis vaatleb ühelt poolt elu hämaramaid allhoovusi ning teisalt seda kevade ja valguse saabumist, mis aasta-aastalt ikka ja jälle kui ime mõjuvad.”

Vabaauhind

• Lauri Sommer, “Sugupuu”

Žürii esinaine Elisa-Johanna Liiv: “Lauri Sommeri “Sugupuu” on teos, mille puhul vabaauhinna tagasitoomine rõõmustab sügavalt. Detailne ja läbitunnetatud dokumentaalproosa, mis avardab sugupuu mõistet vaimusugulastele. Läbi proosa ja esseede, piltide ja tsitaatide avaneb lugeja ees Sommeri lugu, mis on samal ajal ka meie kõigi lugu.”

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Mari Laan (esinaine), Kristjan Haljak ja Märt Väljataga valis auhinna laureaatideks järgmised tõlkijad ja tõlked:

Ilukirjanduse tõlge võõrkeelest eesti keelde

• Aet Varik – David Foster Wallace, “Unustus” ja Joseph Conrad, “Lääne silme all” (tõlked inglise keelest)

Ilukirjanduse tõlkeauhinna auhinna välja andmisel võetakse arvesse ka tõlkija varasemaid saavutusi ning žürii hinnangul on tänavune laureaat Aet Varik oma kõrgetasemelise loominguga silma paistnud juba aastaid.

Žürii sõnul kinnitavad möödunud aastal ilmunud tõlked taas Variku võimekust vahendada tõlkimise seisukohast keerulisi ja sisult kaalukaid teoseid. 20. sajandi klassikasse kuuluv Joseph Conradi “Lääne silme all” ja David Foster Wallace’i nüüdisaegset kõnepruuki kasutav jutukogu “Unustus” esitavad tõlkijale väga erinevaid väljakutseid, millega Aet Varik on imetlusväärselt hästi toime tulnud.

Ilukirjanduse tõlge eesti keelest võõrkeelde

• Guillaume Gibert – Nikolai Baturin, “Cœur d’ourse” (“Karu süda”) (tõlge prantsuse keelde)

Eesti ilukirjanduse tõlkimise eest võõrkeelde saab auhinna Guillaume Gibert, kelle sulest ilmus Nikolai Baturini romaani “Karu süda” tõlge prantsuse keelde.

Žürii hinnangul on Baturini murdesõna-, neologismi- ja alliteratsioonirohke tekst tõlkijale titaanlik väljakutse, kuid Gibert ei ole kirjaniku eripärase sõnakasutuse nüansside edasi andmisel mööndusi teinud ning tulemuseks on tõlge, mis on pälvinud kõrge hinnangu ning märkimisväärselt palju kiitvaid arvustusi prantsuskeelses ajakirjanduses.

Mõttekirjanduse tõlge

• Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Margus Ott (esimees), Hasso Krull ja Katre Talviste valis laureaadiks Mart Kanguri René Girard’i teose “Vägivald ja püha” tõlke eest prantsuse keelest.

Näitekirjandus

• Näitekirjanduse auhinna žürii koosseisus Anu Tonts (esinaine), Tambet Kaugema ja Lauri Saaber valis aastatel 2023–2025 trükis ilmunud teoste hulgast laureaadiks Urmas Vadi näidendi “Sada grammi taevasina” (“Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!”, Kolm Tarka 2025).

Žürii esinaise Anu Tontsi sõnul on Urmas Vadi näidend “Sada grammi taevasina” õhuline ja mitmekihiline näitemäng, kus eluproosast saab märkamatult poeesia. “Artur Alliksaare luule ja elukillud põimuvad kirjanik Vadi fantaasiaga ja ühel hetkel polegi enam tähtis, kuidas kõik päriselt oli, sest mäng haarab jäägitult kaasa,” tunnustas näidendit Tonts.

Lastekirjandus

• Lastekirjanduse žürii koosseisus Mari Niitra (esinaine), Helena Kostenok ja Karl-Martin Sinijärv valis aastaauhinna laureaadiks Hugo Vaheri raamatu “Nutivaba”.

Žürii esinanaine Mari Niitra: “Meil on pikalt kurdetud omamaise noortekirjanduse kiratsemise üle. Seda rõõmustavam on kohata hoogsat, hästi läbi komponeeritud ning sihtgruppi kõnetavat noortekat, mida Hugo Vaheri “Nutivaba” on.”

Esseistika- ja artikliauhinna žürii koosseisus Brita Melts (esinaine), Epp Annus ja Saara Liis Jõerand valis laureaatideks järgmised teosed:

Esseistika

• Eve Annuk, “Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995–2023”

Žürii sõnul paistab kindlakäeliselt koostatud raamat silma oma sisulise haarde, metodoloogilise läbimõelduse ning arhiivide sügavusest põnevate avastuste väljatoomisega.

Eve Annuki elegantne ja mitmekihiline naiskirjanduslugu on ühtaegu ka aja lugu: tekstid, elusaatused ja ajastu poliitilised ummiskäigud koonduvad kaasakiskuvaks ja ajuti traagiliseks tervikuks, kus elust saab tekst ning tekst annab ette elu võimalikkuste piirjooned.

Artikliauhind

• Mirjam Parve, “Tõlkija koopas maheda lõvita. Heietus ungari vältelise heksameetri tõlkimisest Miklós Radnóti hilisluule näitel” (Tõlkija hääl. Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat 2025, nr 13)

Žürii hinnangul on artikkel võluvalt ebatavaline kogemuspõhine lugu vältelise värsi eestindamise võimalustest. Söakalt ja mõjusalt otsingulises vormis on ühtaegu uuritud, järele katsutud ja seletatud tõlkimise käänulise tee konarusi ja väljavaateid, nii et tõlkealast värsiõpetust esitatakse kaasahaaravalt otsekui poeetilist põnevusjuttu.

Eesti võõrkeelne kirjandus

• Eesti võõrkeelse kirjanduse auhinna žürii koosseisus Mihhail Trunin (esimees), Øyvind Rangøy ja Aija Sakova valis aastatel 2024–2025 ilmunud teoste hulgast laureaadiks Xavier Bouvet’ romaani “Le bateau blanc” (“Valge laev”) (Marseille: Le Bruit du monde, 2024).

Žürii esimehe Mihhail Trunini sõnul on ajalooline romaan eesti kirjanduses alati olnud üks keskseid žanre ning Xavier Bouvet’ “Valge laev” jätkab seda traditsiooni veenvalt ja kõrgel tasemel. “Romaan väljub ajaloolise ainestiku lihtsa ümberjutustuse piiridest ning avab oma polüfoonilise vormi kaudu ajaloo enese kujunemise loogika – juhuse ja paratamatuse, hirmu ja lootuse keeruka põimumisena.

“Valge laeva” motiivist saab siin kogu Eesti 20. sajandi traagilise kogemuse keskne sümbol. Žürii jaoks oli oluline, et Bouvet ei loo lihtsustatud kangelaslikku legendi, vaid mitmekihilise, narratiivselt rikka ja kunstiliselt küpse pildi ühest tormilisest ajastust, milles põimuvad Otto Tiefi valitsuse viimased jõupingutused, kultuuritegelaste (nagu Friedebert Tuglas ja Marie Under) saatused ning ajaloolise tragöödia vältimatus. See on romaan, milles kaotus ei tühista lootust – vastupidi, lootus osutub ajaloost pikemaks ega sure koos peategelasega,” tunnustas romaani žürii esimees Mihhail Trunin.