New Mexico kõrbe kohal kajas taas üks pauk, mis ei tulnud püssirohust, vaid millestki märksa elektrilisemast «torust».

USA merevägi on teinud New Mexico osariigis asuval White Sandsi raketipolügoonil (WSMR) uue seeria katsetusi oma elektromagnetilise rööbaskahuri ehk railgun’i prototüübiga. Kuigi sõjavägi pani projekti 2020. aastate alguses avalikult n-ö ootele, paljastas Naval Surface Warfare Centeri Port Hueneme osakonna (NSWC PHD) värske 2025. aasta saavutuste aruanne, et relv polegi veel maha kantud.

Dokumendi järgi toimusid 2025. aasta veebruaris kolm päeva kestnud katsetused, mille eesmärk oli koguda kriitilist infot ülikõrgetel kiirustel mürsu elektromagnetilise tulistamise kohta. See oli ühisprojekt Virginia osariigis asuva Dahlgreni osakonna ja mereväe süsteemide väejuhatuse (NAVSEA) ühise hüperhelikiirusele ülemineku bürooga (JHTO).

Välk ja pauk ilma lõhkeaineta

Mis loom see railgun täpsemalt on? Kui tavaline suurtükk toimib nagu vana kooli sisepõlemismootor, kus plahvatus lükkab kolvi (mürsu) liikuma, siis elektromagnetiline suurtükk on pigem nagu magnetlevitatsioonil kiirrong, mis on aetud eriti «hulluks». See kasutab võimsaid magnetvälju, et kiirendada juhitav mürsk kahe rööpa vahel astronoomilise kiiruseni.

Selle tehnoloogia eelised tunduvad peadpööritavad: mürsud võivad saavutada kiiruse üle 8600 km/h (u Mach 7), üks lask maksab murdosa võrreldes tänapäevaste rakettidega ning laeval pole vaja hoida tonne plahvatusohtlikku lõhkeainet.

Kuid medalil on ka teine, mustem pool. Sellise energia taltsutamine on nagu katse hoida välku pudelis – rauad kuumenevad üle ja kuluvad tohutu hõõrdumise tõttu kiiremini kui tavalised relvatorud.

Just need mured sundisid mereväge 2021. aastal programmi näiliselt külmutama, kirjutab The War Zone.

Uue ajastu soomuslaevad aitavad

Taas üles soojendatud huvi taga on aga ambitsioonikas plaan luua uue põlvkonna Trump-klassi «soomuslaevad», ametliku nimega BBG(X). Need hiiglased peaksid olema umbes 31 750-tonnise veeväljasurvega ning relvastatud laserite, hüperhelikiirusel rakettide ja loomulikult railgun’iga.

Kuigi algse prototüübi töötas välja BAE Systems, on nüüd mängu astunud ka General Atomics, kus on varem arendatud sarnaseid süsteeme maaväele. Esimese uue põlvkonna laeva, USS Defiant, ehitus peaks algama 2030. aastate alguses.

Globaalne võidujooks on alanud

USA pole selles mängus üksi. Samal ajal kui ameeriklased oma prototüüpi laost välja veeretasid, on Jaapan teinud märkimisväärseid edusamme, sooritades esimesed edukad katsetused otse merel liikuvalt laevalt.

Ka Hiina on näidanud maailmale oma versiooni, mis monteeriti ühele nende sõjalaevale juba 2018. aastal, ning Türgi arendab usinalt oma süsteemi nimega Sahi-209.