Eesti sõjamuuseumi ja Eesti Mälu Instituudi koostöös on ilmunud koguteos «Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule», mis kuulub sarja «Sõja ja rahu vahel». Üheksa autori ühistööna valminud teos annab esimest korda koondülevaate Eesti metsavendluse ajaloost ja asetab selle okupeeritud Eesti laiemasse julgeolekupoliitilisse konteksti.
«Meie vastupanuvõitluse ajaloost huvitatu saab nüüd ühtsest käsitlusest ülevaate metsavendluse kujunemise eeldustest ja organiseerimistööst, Nõukogude okupatsioonivõimu aktsioonidest vastupanuvõitluse mahasurumiseks ja kodurinde toetusest ning metsavendade enese varjamise võtetest,» ütles sarja peatoimetaja, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu.
/nginx/o/2026/03/13/17508028t1h5e5a.webp)
Metsavendluse olemus on tema sõnul mitmetahuline: «Ühtset ja ammendavat metsavenna definitsiooni, mis lubaks otsustada inimese metsavennaks olemise või mitteolemise üle, pole suudetud varem sõnastada ning seda ei püüa ka äsjailmunud koguteose autorid,» märkis ta.
Koguteose koostamise eest vastutas Eesti sõjamuuseum ja väljaandmist korraldas Eesti Mälu Instituut. Raamat on sarja «Sõja ja rahu vahel» kaheksas köide ja kuulub ühtlasi ka Eesti sõjamuuseumi toimetiste sarja.
Sarja «Sõja ja rahu vahel» väljaandmise algatas 1999. aastal mittetulundusühing S-Keskus. Esimene köide, «Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani», ilmus 2004. aastal, teine köide, «Esimene punane aasta: okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni», 2010. aastal. Alates 2025. aastast avaldab sarja Eesti Mälu Instituut.
Eesti metsavendlust ja teise maailmasõja järgset vastupanuliikumist käsitleva ülevaateteose koostamine algatati S-Keskuse ühe asutaja, Riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi initsiatiivil ning XIV Riigikogu Eesti metsavendluse traditsiooni hoidmise toetusrühma toel.
Raamatut esitleti Tallinnas endises Patarei vanglas, kus Eesti Mälu Instituut avab 2027. aastal kommunismiohvrite mälestusmuuseumi.
