Ületöötamine ja sellega kaasnevad mured ning haigused võivad tabada igaüht. Sel puhul pole vahet, kas inimesel on kodulaenukohustus või mitte, ka kõik teised kulud vajavad tasumist. „Paljudel meist on töö iseloom väga stressirohke, õlul on palju pinget ja vastutust. Juba seetõttu on inimesed pideva surve all. Erinevad vaimse tervise probleemid kipuvad sel ajal intensiivistuma ja seetõttu võib töövõime ootamatult väheneda. Tean isiklikult, kuidas ületöötamine terviserikkega tipneda võib. See pole teema, mida häbeneda, vaid muredega tuleb koheselt tegeleda,“ rääkis Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann.

Meliva töötervishoiu peaarst Toomas Põld selgitas, et tavaliselt esinevad töötervishoiuvisiitidel kümnest inimesest kahel stressi ilmingud, kus patsient tunneb, et ta ei suuda toime tulla talle esitatud ootuste ja nõudmistega. „Stressi peamised sümptomid võib jagada füüsilisteks, psüühilisteks ja sotsiaalseteks. Peamised füüsilised nähud on peavalu, pearinglus ja südamepekslemine, iiveldus ja seljavalu. Psüühilised sümptomid on aga muu hulgas unehäired, keskendumis- ja mäluhäired ning masendus,“ kirjeldas ta.

Põld lisas, et tööstressile on oluline reageerida nii töökohal kui ka isiklikul tasandil. Näiteks tasub rääkida tööl oma otsese juhiga ja üle vaadata töökoormus.

Samas kui ikkagi tekib tunne, et on keeruline oma elu hallata või argipäeva väljakutsetega toime tulla, on soovitatav pöörduda abi saamiseks töötervishoiuarsti, psühholoogi või terapeudi poole. „Läbipõlemine iseenesest ei ole haigusdiagnoos, mis annaks õiguse haigushüvitisele. Sageli kaasnevad sellega aga muud haigused, nagu unetus, ärevushäire või depressioon, mis võivad olla haiguslehe aluseks,“ kirjeldas Põld. 

 Mis põhjusel tekivad vaimse tervise mured?

Depressioonile, ärevushäiretele ja läbipõlemisele eelneb enamasti pikaajaline stressirohke periood. Psühholoog Rita Rätsepa sõnul on mõningase stressi kogemine tööl või eraelus normaalne – see aitab meil end kokku võtta ja vajalikke kohustusi täita. „Mure tekib aga siis, kui inimene läheb järjepanu ühe tööülesande juurest teise juurde ja tema pingutusele ei järgne vahepeal lõdvestust,“ tõdeb ta.

 „Meie aju vajab puhkust. Seetõttu peabki erinevatele ajuosadele ja meeltele tööd andma. See, mis ei ole sinu töö, on sinu puhkus,“ näitlikustab Rätsepp. „Puhkus peab olema erinev tööst – kui töötad füüsiliselt, siis puhka keha ja tee midagi vahepeal peaga, kui töötad peaga, siis tee midagi füüsilist.“

 Kes on rohkem läbipõlemisest ohustatud?