James Webbi kosmoseteleskoop (JWT) on juba leidnud palju ootamatut. Nüüd on ta teinud järjekordse põrutava avastuse: noorest universumist on avastatud hiiglaslik üksik must auk, mis kaalub sama palju kui 50 miljonit Päikest. See leid on pannud astronoomid pead kratsima, sest seni arvati, et nii suureks kasvavad mustad augud alles mõni miljard aastat hiljem.
Niipea, kui Albert Einstein esitas üldrelatiivsusteooria võrrandid, avastati sealt üks veider võrrandite lahend, mida hakati kutsuma «mustaks auguks». Ikka seetõttu, et sellest «august» ei pääse üldrelatiivsusteooria järgi välja mitte midagi, isegi valgus jääb sinna igaveseks lõksu. Piiri musta augu ümber, kust midagi enam välja ei pääse, kutsutakse «sündmuste horisondiks». Alguses peeti musta auku pentsikuks matemaatiliseks lahendiks, mis ei ole seotud päris maailmaga. 1960.–1970. aastatel hakati neid põhjalikult uurima matemaatiliselt, ennekõike on tuntud Stephen Hawkingi ja Roger Penrose’i selle kümnendi teadustööd. Need näitasid muu hulgas, et musta augu tekkeks ei pea täht olema ideaalselt kerakujuline.
