Pooletoobiste juhitud Eesti Vabariik tegi uue rekordi, oleme saavutanud kuritegevuses kümne aasta absoluutse tippmargi. Eestis on kuritegevus viimastel aastatel tõusutrendis pärast pikka langusperioodi. 2025. aastal kasvas varavastaste kuritegude arv kahe protsendi võrra. Varguste arv oli 2025. aastal suurim pärast 2015. aastat.
Justiitsministeeriumi hinnangul on kuritegevuse kasvu peamine ajend halvenenud sotsiaalmajanduslik olukord. Olukord ei saa paraneda ja läheb aina halvemaks, sest valitsuse prioriteedid on militaarsed ja anaalsed, kliimahood käiva ka peal, seda ei saa eitada. Tulemus on käes, aga need on alles õied.
Vajaduspõhised vargused on nurjunud ühiskonna tunnus, pidevalt kasvab juhtumite arv, kus inimesed varastavad toitu või esmatarbekaupu, kuna neil puudub raha eluks vajaliku ostmiseks. Selle osa rahast, mille inflatsioon, maksunülgijad ja elektripetised ära võtavad, inimesed lihtsalt varastavad tagasi, sest muud ei jää üle.
Varavastased kuriteod moodustasid 2024. aastal suurima osa kuritegevusest (14 841 juhtumit), kasvades aastaga 7%. Tavavargustele lisandub kelmuste ja küberkuritegevuse plahvatuslik kasv, digitaalses keskkonnas toime pandud kuriteod on kõige kiiremini kasvav valdkond.
Kelmuste arv tõusis 2024. aastal koguni 25%, tabatud pättide tunnistuste põhjal võib öelda, et petiste ajutrust asub pahatihti idarinde taga. Järjekordne näide sõja laostavast mõjust kodanike moraalile.
Küberintsidentide arv kahekordistunud, ulatudes 2024. aastal üle 6500 juhu. Domineerivad õngitsuskirjade ja pangapettustega seotud skeemid. Pangapettuste populaarsust võib põhjendada sellega, et mujal raha lihtsalt enam ei ole.
Eksperdid hoiatavad murettekitava trendi eest, kus alaealiste sooritatud kuriteod on muutunud aina vägivaldsemaks. Noorte aju on ekraanide valguses niivõrd atrofeerunud, et nad sageli ei hooma oma tegude tagajärgi. Kodumaiste pangapetturite põlvkonda siin peale kasvamas muidugi ei ole.
Lokkavad rasked isikuvastased kuriteod: 2024. aastal registreeriti 33 tapmist või mõrva, mida on kümne võrra rohkem kui aasta varem. Ajakirjandus siin protsenti ei taha näidata, aga selle võime ka ise välja selgitada, oli 23, nüüd on 33, teeb 43,5% rohkem tapmisi kui mullu.
Kuritegevuse tase on jätkuvalt kõrgeim Ida-Virumaal (326 kuritegu 10 000 elaniku kohta), järgnevad Lääne-Virumaa ja Tartumaa, nagu näeme on hobusevaraste väljaõppega on Emajõe Ateenas tõsiseid probleeme.
Oh jah, pilt on õudne. Viletsuses virelevad inimesed varastavad leiba, noored jõhkardid vägivallatsevad nagu “Kellavärgiga apelsini” filmis ja riik on avatud välismaistele kelmidele, kes kühveldavad kokku terveid varandusi. Mõrvade kasvutempo on sünkroonis elektrihinnaga ja kuritegevuse kasv sarnaneb jämedas joones inflatsiooni graafikule.
Täielikult laostunud riigis seab kuritegevuse kiirele tõusule piiri ainult katastroofiline iive.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 05.03.2026