Nii nagu kõik Louis’ teosed, on ka see sügavalt autobiograafiline, kirjeldades kujunemisaastaid vaeses ja ahistavas väikelinnamiljöös. Loo keskmes on Eddy suhe emaga, kes ühel hetkel otsustab närusest ja alandavast argipäevast välja murda.

“Mind käivitas kõige rohkem ema ja poja omavaheline suhe, see, kuidas me mingil hetkel oleme võimelised arvama ja mõtlema, et meie vanemad on kõige rumalamad, nõmedamad ja tüütumad ja järgmisel hetkel saad aru, et ilma nendeta kuidagi ei saa, ja tänu nendele me siin üldse oleme,” lavastaja ja dramatiseerija Oliver Reimann.

Eddy rolli kutsus lavastaja oma kursusekaaslase Erling Edingi.

“Ma arvan, et me oleme nelja aasta jooksul päris palju suutnud koostööd teha, ja ma arvan, et selles mõttes meile mõlemale on see väga isiklik teema, ja ma arvan, et kursavennaga arutada ka niisama pärast proovi või koolipingis, kus me käime vahepeal loenguid kuulamas, on väga hea, et on minuvanune inimene, kellega ma saan põrgatada samal keelel ja sama keelega,” ütles Eddy osatäitja Erling Eding.

Vastuolulist ema kehastav Hilje Murel ütleb, et koostöö noorte kolleegidega oli heas mõttes väljakutse.

“Noor lavastaja oli üllatusi täis, et noorus ja teadmatus ei paistnud välja ja pigem tekkis sama tunne nagu seda autorit lugedes, et inimesed on väga targad. Et ole ainult tark näitleja ja mängi nende tarkus ja teadmised nähtavaks,” ütles ema osatäitja Hilje Murel.

Teksti tõlkis Heli Allik, lavastuskunstnik on Kristjan Suits. Etendused toimuvad Eesti Draamateatri väikses saalis.