Ürituse “Kus oled sina?” juures on hulk erinevaid nimesid välja toodud, aga kes ikkagi kuuluvad loovmeeskonda? Kes sina seal juures oled?
Mina olen ka üks osaline selles pundis, praegusel hetkel on selge, et ma olen ka laval mingisuguses vormis ja proovin nõu ning jõuga kaasa aidata. Keskne ja esmane impulss on tulnud Ene-Liis Semperilt ja me püüame seda visiooni ühiselt ellu viia.
Sinu vastustest saime selgeks, et oled laval ja teed seal midagi, aga samavõrd jääb sinu vastust mulje, et kui avalikkus sai sellest üritusest teada napilt nädal tagasi, siis ka teie enda jaoks on kogu protsess alles arenemisjärgus?
Jah, see vastab tõele. See on suhteliselt spontaanne ja kiire reageerimine, mis mulle isiklikult väga meeldib.
Praegusel hetkel ei ole eriti palju avatud, millega täpselt on tegu, aga veidi tahaks ikkagi teada, mis laval toimuma hakkab? Ürituse pressiesindaja vastas mulle, et hakatakse tegelema põletavate teemadega.
Ma võtaksin kokku selle nii, et suur kunstiline vaatemäng saab kokku tugeva sotsiaalse närviga. Põletavad teemad, jah, võib-olla isegi läheks sellevõrra natukene konkreetsemaks, et julgeoleku ja paljude muude küsimuste kõrval on mingid teemad jäänud tahaplaanile ja inimestena oleme ka natukene mugavamaks muutunud teatud protsesside suhtes, mis ühiskonnas toimuvad.
Teema on suured otsused Eestis ja selle kontsert-etenduse nimi “Kus oled sina?” võtab selle teema ka hästi kokku. Esiteks on see küsimus inimestele, kus olete teie sellel kuupäeval, aga laiemalt ka see, kus olete teie siis, kui Eestis suuri ja tähtsaid otsuseid vastu võetakse.
Olen kuulnud siit-sealt, et see kontsert-etendus puudutab metsandust. Kas see vastab tõele?
Ma arvan, et mets ja metsandus on üks olulisi küsimus küll, meie elukeskkond laiemalt ning kas me ise võitleme selle eest. Mis on üldse olulised parameetrid, mille järgi me Eestis otsuseid langetame? Kas see on ainult majanduslikud kasu ja efektiivsus või elukeskkond mängib siin ka rolli? Äkki ka pikem vaade?
Ma ei kitsendaks seda metsa peale, need murekohad, mis on metsateemades, on ka teiste otsuste suhtes. Ühtelt poolt on mingi PR-rahamasin ja teiselt poolt killustatud inimesed, kellest mõned ei huvitu, teised arvavad, et minust ei sõltu midagi, kolmandad on vaikselt tasalülitatud.
Selle kontsert-etenduse turundustsükkel on esimesel nädalal olnud ootamatu, kuna infot on antud väga vähe. Kas saladuses hoidmine on kunstiline võte või on sellel mingi muu eesmärk?
Ma arvan, et see on kunstiline võte, aga teiselt poolt on ka see, et nii nagu esinejate poolt on see mingi seisukohavõtt ning kõik on vabatahtlikult tulnud ja panustavad, siis publik peab ka mingi sammu astuma, kui sind ühiskondlikud protsessid huvitavad ning sulle läheb Eesti korda.
Hästi tore oleks, kui siin rääkides seletaksime kõik täpselt ära ja siis inimesed mõtleksid: ahah, selge, las teevad seal oma asja. Siis jõuaksime täpselt samasse punkti tagasi. See ärgitab uudishimu, teiseks peab publik tegema ka sammu, et keskel kokku saada ning kolmandaks: see on kiire loominguline plahvatus, kus me ei tea veel täpselt, mis täpselt lavale tuleb ja mis järjestuses. Teame, et on suur üritus ja meil on aega, et seda veel suuremaks puhuda.
Ütlesid, et kõik esinejad tulid vabatahtlikult. Hakkasin suhteliselt soodsaid piletihindu vaadates ka ise selle peale mõtlema, et kas sellel on ka heategevusliku ürituse aspekt juures? Ma ei usu, et sellise piletihinna juures te kõigile suudate palka maksta.
Jah, kindlasti. Esimene impulss nendel inimestel on mingisugune isiklik mure ja soov rääkida kaasa, seista mingite teemade ja protsesside eest. See on ka palju väärtuslikum, sest isegi juhul, kui oleks metsik raha maksta, siis tegelikult meie huvi on nii näha inimesi, kellele inimesed lähevad korda.
Me ei soovigi kedagi kinni maksta, see on mõnede teiste ringkondade ja ettevõtteliikide lähenemine, kus selleks, et saada endale mingit rahvast, on sellel mingi oma hind.
Nii lühikese etteteatamisajaga võtta ette Unibet Arena on päris julge otsus. Sinna tuleb tuua päris palju publikut, usute, et suudate selle kahe nädalaga täis müüa?
Mina küll usun. Vaadates seda nimekirja artistidest, kes on kaasa tulnud, siis selliseid asju ei juhtu väga tihti. Siin on juba tõmmatud paralleel “Ühtse Eesti suurkoguga”, vahepeal on olnud ka muret, et pole eriti palju sotsiaalselt teatrit. Palun väga, siin on üks võimalus kokku tulla.
Artistide nimekiri, kes on välja toodud, on kahtlemata vägev. Selles valguses tahaks küsida: kas see on rohkem teater või kontsert?
Ma ei hakkaks niimoodi täpselt lahterdama. See on suur vaatemäng, millel on ka tugev sisuline vundament või põhi. Selle sisulise põhja edasiandmiseks on erinevaid viise: sõnalisi, visuaalseid, kujundlikke, muusikalisi. Need kõik saavad seal kokku.
Sarnaselt “Ühtse Eesti suurkogule” tekib kohe küsimus, et kas nii suur sündmus võetakse videona üles ja seda saab ka hiljem järgi vaadata?
Seda ma ei oska öelda ja on hea mitte hakata andma tagaukse võimalusi, et kui praegu mitte, siis vaata kümne aasta pärast järgi, siis saad ka aru, kuhu suunas Eesti liigub. On vaja ikkagi õigel päeval koos olla ja selles mõttes on ta ikkagi teater: see toimub siin ja praegu selles hetkes, pole mõtet seda homse varna riputada.