Pärnu abilinnapea Valmar Veste (EKRE) ütles oma pidupäevakõnes, et patriotism ei ole ainult sõna – see on tunne, kui tuul mere poolt toob soolast lõhna ja sa tead: see on minu maa, see on austus nende vastu, kes olid enne meid, ja vastutus nende ees, kes tulevad pärast.
Valmar Veste kõne:
“Lugupeetud külalised, head Pärnumaa inimesed, armsad kaasmaalased!
Täna, Eesti Vabariigi 108. sünnipäeval, seisame taas hetkes, kus aeg justkui peatub. See on päev, mil vaatame tagasi neile, kes rajasid meie riigi, ja samal ajal vaatame otsa tulevikule, mille eest vastutame meie ise.
108 aastat tagasi sündis Eesti julgusest uskuda iseendasse. Sündis veendumusest, et ka väike rahvas võib olla vaba, väärikas ja oma saatuse peremees. See ei olnud lihtne tee – ja see ei ole seda ka täna. Kuid meie ajalugu on tõestus, et eestlased ei loobu, kui kaalul on vabadus, keel ja kodu.
Pärnumaa on alati olnud osa sellest loost. Siin on meri ja mets, linn ja maa, ettevõtlikkus ja kogukonnatunne. Siin on inimesed, kes ei küsi esmalt, kas on kerge, vaid kas on õige. Just see hoiak on hoidnud Eestit elus läbi keeruliste aegade – ja hoiab ka edaspidi.
Täna elame maailmas, kus kindlust ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Vabadus vajab kaitsmist, demokraatia hoidmist ja riik iga põlvkonna panust. Eesti ei püsi pelgalt seaduste või institutsioonide toel – Eesti püsib tänu inimestele, kes tunnevad vastutust oma kogukonna, oma maakonna ja kogu riigi ees.
Patriotism – see ei ole ainult sõna. See on tunne, kui tuul mere poolt toob soolast lõhna ja sa tead: see on minu maa. See on austus nende vastu, kes olid enne meid, ja vastutus nende ees, kes tulevad pärast.
Pärnumaa omavalitsused töötavad iga päev selle nimel, et elu siin oleks turvaline, hooliv ja tulevikku vaatav. Et meie lapsed saaksid hea hariduse, eakad väärika elu ning ettevõtlikel inimestel oleks ruumi kasvada. Kohalik omavalitsus on riigi vundament – just siin muutuvad riiklikud väärtused igapäevaseks eluks.
Eesti tugevus ei seisne ainult majandusnäitajates või taristus. Meie tugevus seisneb ühtekuuluvuses. Selles, et me oskame üksteist kuulata ka siis, kui me ei ole alati ühel meelel. Selles, et kriisides hoiame kokku ja rõõmuhetkedel jagame seda üksteisega.
Hea rahvas, Eesti Vabariik on 108 aastat vana – küps, kogenud, ent endiselt noor oma vaimus. Meil on põhjust olla uhked, kuid ka kohustus olla targad. Hoida seda riiki mitte ainult sõnades, vaid tegudes. Mitte ainult täna, vaid igal päeval.
Soovin, et Eesti oleks ka järgmistel aastakümnetel paik, kus tahetakse elada, kuhu tahetakse tagasi tulla ja mille üle tahetakse uhkust tunda. Et Pärnumaa oleks koht, kus sünnivad head ideed ja tugevad kogukonnad.
Lõpetuseks sõnadega, mis on kandnud meie rahvast läbi aegade:
Vaprast meelest, venna armust Eesti kojad kõlagu!
Kostku taeva poole põrmust:
„Eesti, Eesti ela sa!”
Palju õnne, Eesti!
Elagu Eesti Vabariik!”
