Teadlased on välja töötanud vereanalüüsi, mis võib tulevikus aidata ennustada mitte ainult seda, kas inimesel kujuneb välja Alzheimeri tõbi, vaid ka seda, millal haiguse sümptomid võivad avalduda.
Ajakirjas Nature Medicine avaldatud uuringu järgi põhineb vereanalüüs tau-valgu muutunud vormil. See muutunud valk ringleb veres ja hakkab Alzheimeri tõve korral ajus kuhjuma ammu enne mäluhäirete ja teiste sümptomite teket.
Tavaliselt aitab tau-valk ajurakkudes aineid transportida. Kui valk muutub, ei tööta rakk enam korralikult ja võib hukkuda. Muutunud tau-valgud tekitavad ajus põletikku ja kahjustavad ajukudet. Esimesena saab kahjustada hipokampus. See on aju osa, mis tegeleb mälestuste salvestamisega. Seetõttu ilmnevad Alzheimeri tõve puhul esimestena just mäluprobleemid.
Kui vereanalüüs leiab kinnitust suuremates uuringutes, võib see aidata haigust avastada ja ravida varasemas staadiumis, mil ravi võiks olla tõhusam. Samas on praegu varajase ravi võimalused piiratud ning pole selge, mida inimene sellise teadmisega kohe peale saaks hakata.
Lisaks võiks vereanalüüsist saada nn biomarker ehk mõõdetav bioloogiline näitaja. See aitaks teadlastel uusi ravimeid lihtsamini ja odavamalt testida. Teadmine, kas ja millal sümptomid võivad tekkida, võimaldaks paremini kavandada uuringuid, mille eesmärk on haigust ennetada või selle avaldumist edasi lükata.
Praegu kasutatakse Alzheimeri diagnoosimisel ka aju röntgenuuringuid, mis näitavad ajus tekkinud tau-valgu puntraid. Need uuringud on aga kallid ja keerukad. Seetõttu otsitakse lihtsamaid lahendusi, näiteks vereanalüüsi.
Uuringus analüüsiti 600 eaka inimese vereproove ja vaimset võimekust. Teadlased keskendusid tau ühe muutunud vormi – p-tau217 – tasemele veres. Selgus, et selle valgu hulk hakkab suurenema juba ammu enne seda, kui ilmnevad mõtlemis- ja mäluhäired. Tõusu kiirus oli inimestel üllatavalt sarnane.
Selle põhjal loodi mudel, mis arvestab inimese vanust ja p-tau217 taset ning suudab hinnata sümptomite avaldumise aega umbes kolme kuni nelja aasta täpsusega.
Edaspidi soovivad teadlased mudelit täpsustada ja lisada sellesse andmeid ka teiste Alzheimeriga seotud valkude kohta. Tulemuste kinnitamiseks on aga vaja uuringuid suurema ja mitmekesisema osalejaskonnaga.
Praegu käivad kaks suurt kliinilist uuringut, milles uuritakse, kas kõrge ebanormaalse tau tasemega inimesed võiksid enne sümptomite teket saada kasu ravist kahe ravimiga: lekanemab ja donanemab. Need on praegu ainsad heaks kiidetud ravimid, mis vähendavad ajus Alzheimeriga seotud kahjulike valgukogumite hulka.
Nende mõju sümptomitele on siiski tagasihoidlik ning ravi võib põhjustada kõrvaltoimeid, näiteks ajuturset. Lootus on, et haiguse varasem avastamine muudaks ravi tõhusamaks.